Ujumise arendamiseks vajab Eesti vähemalt kaht uut 50 meetri sportujulat

 (2)
Ujumise Eesti meistrivõistlused Kalev SPA-s
Foto: Ilmar Saabas

Veidi rohkem kui kahe nädala eest Eesti Ujumisliidu presidendi ametisse valitud Simon Renno sõnastas oma tööperioodi kõige tähtsama ülesandena spordiala uue arengukava kinnitamise.

President tõi välja, et jätkuvalt tuleb spordiala juhtide ees seisvatest väljakutsetest olulisimaks pidada basseinide puudust, kirjutab ERR Sport.

Harrastajate arvu poolest asetseb ujumine Eestis spordiregistri andmetele tuginedes praegu populaarsuselt neljandal kohal 17 000 inimesega. Seejuures näitab statistika kasvutendentsi, sest viimase kaheksa aastaga on ujumisega tegelejate arv tõusnud kaks korda ning harrastajatest koguni 14 000 on noored. Noorte absoluutarvude võrdluses edestab ujumist vaid jalgpall.

"Sõnastame nüüd väga selgelt, et Eestisse peaks tulema minimaalselt kaks 50 meetri sportujulat, kui tahame selle spordialaga edasi minna. Tartus on praegu ujula, Kalev Spa treeningbaasina, aga nendele kindlasti minimaalselt kaks ujulat juurde, siis oleme miinimumtaseme saavutanud ja siis saab edasi mõelda," lausus Eesti Ujumisliidu juhatuse liige Erko Tamuri.

Kuidas ja millise rahaga võiks Eestisse nii vajalikke sportbasseine ehitada? Ujumistreener Gunnar Tõnning rääkis, et aastaid tagasi sai Stockholm näiteks endale väliujula ja selle juurde kuuluva kompleksi peaasjalikult tänu NATO rahastusele. "Ma arvan, et kui Eesti on NATO-le olnud hea partner, nagu mina aru saan, siis äkki on üks võimalus see, et sealt poolt proovida saada tuge ja ühistegevust," arutles Tõnning.