Kui noorem põlvkond võis imestada, mis kummalised lillad plekid kaunistavad superujuja Michael Phelpsi õlgu, siis eakamaid tabas äratundmine – näe, mees kasutab iidset ravimeetodit. Iga Eesti vanaema oskab ilmselt kuppe panna.

Jah, lillad plekid pole uuelaadne tätoveering ega märgid perevägivallast, vaid lihtsalt kuppude jäljed.

Kupud on klaasist, kummist või portselanist lambipirni sarnased ja suurused anumad, mida kuumutatakse ja siis kehale pannakse. Tekib vaakum ning kupp imab end vastu nahka, venitades lihaseid ja kudesid nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Lillad jäljed on verevalumid ehk kuppude panemise tagajärg.

Pannakse ka verekuppe. Siis lõigatakse kehale, kupu alla, mikrohaavad ja vaakum imeb nii-öelda halva vere välja, millega parandab vereloomet. Phelps, nagu näha, nii karmiks ei läinud.

Phelps pole kuppude eesmärki meediale jaganud, kuid mitmetes kommentaarides arvavad tohtrid, et ameeriklasel võib olla õlgadega probleeme, mida ta üritab leevendada. Või siis proovib Phelps võimalikke vigastusi vältida, sest 31-aastase mehe jaoks on koormus olümpial piisavalt suur.

Kupud

Kupupanek on aastatuhandeid vana ning jõudis läbi Venemaa Eestisse ja teistesse Põhjamaadesse.

„Kupud on hea unustatud vana ravivõte,“ selgitas Eesti olümpiakoondise arst Mihkel Mardna. „Isegi meil, Spordimeditsiini keskuses pannakse puhuti kuppe, sest see on tõhus meetod probleemide leevendamiseks.“

Mardna sõnul saab kuppudest abi kopsu- ja külmetushaiguste korral. Ka aitab kupupanek kiirendada lihaste taastumist ja parandab lokaalset verevarustust.

„Olümpiale me kuppe siiski kaasa ei võtnud,“ tõdes Mardna, seega plekilist Eesti sportlast me Rios ei näe.

Küll aga on kuppude panemine USA sportlaste seas moodi läinud. Seda ravi ja taastusmisvõtet kasutavad paljud ameerika jalgpallurid, ujujad ja võimlejad. Ka Saksamaa sportlaste seas olevat kupud üsna levinud.

Teiste riikide sportlased kasutavad kuppude panemist harva, sest puudub teaduslik tõestus selle raviviisi kasulikkusest.