Kätlin Sepa treener kuulis EM-normide muutmisest läbi ajakirjanduse: niimoodi neid asju ajada ei tohiks

 (3)
Eesti ujumise meistrivõistlused
Kätlin SeppFoto: Hendrik Osula

Eesti koondise ujuja Kätlin Sepa treener ja ujumisliidu treenerite kogu juhatuse liige Heidi Kaasik on pettunud, et kuulis EM-i normatiivide muutmise plaanist esimest korda läbi ajakirjanduse, mitte otse allikast, nagu oleks viisakas olnud.

Nimelt avaldas ujuja Priit Aavik oma blogis laupäeval, et Eesti Ujumisliidu juhatus plaanib kinnitada maikuus Londonis toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks uued A-normid, mille korral alaliit katab täies mahus võistlusreisi kulud. Kui seni oli selles normiks "poolfinaali 8. koht + 3 %", siis edaspidi tahetakse A-normatiivi arvutada valemi järgi "8. koht + 2 %".

Üks nendest, kellel 200 meetri selilujumise A-norm eelmisest suvest täidetud oli, kuid kes nüüd napilt lati alla jääb, on 2013. aasta Eesti parim naisujuja Kätlin Sepp.

Sepa treener Kaasik märgib, et normatiivide muutmisega hoiab ujumisliit EM-i pealt kokku umbes 1600-1800 eurot, mis nii suureks puhutud skandaali taustal tundub tühine summa, kuid rahast enam teeb meele mõrudaks asjadest teavitamise viis.

"Loomulikult ei ole ajal, kus võistlusteni on jäänud kolm ja pool kuud, õiglane hakata neid norme muutma. Sellised asjad tuleks kokku leppida vähemalt 12 kuud ette. See ei ole ka normaalne, et treenerid saavad sellisest plaanist teada läbi ajakirjanduse. Seda enam, et ma olen treenerite kogu juhatuses, kes tegelikult peaks nende asjadega tegelema," rääkis Kaasik Delfile ja Eesti Päevalehele.

Seotud lood:

Ujumisliidu president Karol Kovanen rääkis pühapäeval Delfile, et juhatus on esialgu seda plaani vaid arutanud ning kinnitamiseni veel jõutud pole. Kuid sellegipoolest on Kovanen veendumusel, et riigi rahadega tuleks EM-ile saata sportlased, kes võistlevad vähemalt pääsu eest poolfinaali.

"Juhatus on arvamusel, et kui me lähetame koondislase oma rahadega EM-ile, peaks ta heitlema vähemalt poolfinaalikoha eest. Meie eeldus lähtudes sportlikust printsiibist on, et kui me saadame kellegi riigi rahadega riiki esindama, siis võiks sportase tase olla selline, mis viib ta eelujumistest edasi õhtusesse programmi. Kuna me avastasime, et me polnud seda ametlikult kuskil kinnitanud, vaid nii on seni lihtsalt tavaks olnud, siis seetõttu me ka nende normide muutmise päevakorda tõime," põhjendas Kovanen.

Uut normi püüdma ei lähe

"Olen isiklikult sportlaste ja klubidega regulaarselt ühenduses ning kedagi hätta ei jäeta. Kui normid kinnitamisele lähevad, siis nende ujujate puhul, kes on täpselt piiri peal ja seni tavaks olnud normide põhjal saanuks 100 % kulude katte ja nüüd tekib mingi omaosaluse nõue, vaatame olukorda eraldi ja leiame lahenduse. Ujumisliit ja mina ei jäta oma ujujaid ja klubisid hätta," lubas president.

Kaasiku sõnul tähendab Kätlin Sepa puhul normide muutmine praeguse tulemuse sekundi võrra parandamist. "Loomulikult tuleks ujuda paremini, et olümpianormi näita. Selle vastu ma ei olegi. Olen selle vastu, et asju ei aeta õigel ajal. Oleme ujumisliidus püüdnud alati hoiduda sellest, et teatud asju ei jäetaks viimasele minutile. Olen hämmingus, kuidas president oma sportlastele asja põhjendab. Sportlaste ja juhatuse vahel peaks olema vastastikune lugupidamine. Ka sportlased teevad tööd ja nende perekonnad on niivõrd palju Eesti ujumisse panustanud," rääkis Kaasik.

Kuigi võistlusi, kus Sepp veel oma seliliujumise aega parandada saaks, enne maikuud võib-olla mõni oleks, siis ei soovita treener Kätlinil uut normi jõuga püüdma minna. "Isegi, kui see võimalus oleks, siis ma ei tahaks, et ta seda teeks. Sportlasel tuleb lasta tiitlivõistlusteks rahulikult valmistuda. Kuigi ta on vahel pärast treeninglaagrit imelikel võistlustel tõeliselt õnnestunud, siis eraldi normi täitmine ole ka õige lähenemine," leiab Kaasik.