Henri Kaarma plaanib esimese eestlasena ületada ujudes La Manche´i väina

 (2)
Henri Kaarma plaanib esimese eestlasena ületada ujudes La Manche´i väina
Foto: Rene Suurkaev

Avavee- ja taliujuja Henri Kaarma on seadnud sihiks ujuda sel suvel esimese eestlasena üle La Manche'i väina, mida inglisekeelses keeleruumis tuntakse ka kui Inglise kanalit, ürituseks on fikseeritud ajavahemik 29. juuni - 7. juuli.

Linnulennult 34 km laiust La Manche'i väina ujudes ületada on katsumus, mis paneb proovile ka karastunumad avaveeujujad: tegemist on ühe tihedama liiklusega veeteega - päevas läbib kanalit ca 500 laeva. La Manche'i väina olusid iseloomustab jahe veetemperatuur, enamasti vahemikus 14 kuni 17C; tugevad tõusud ja mõõnad, mis ujujaid otsekursilt kilomeetrite võrra kõrvale kannab, veetase rannikul muutub enamasti amplituudiga 4-6m; reeglina valitsevad väinas ca meetrikõrgused lained; vees on rohkelt meduuse, mille puudutamine põhjustab inimesele kõrvetuse.

Üle väina ujumine on rangelt reglementeeritud: koostöös Channel Swimming Association'iga - organisatsiooniga, mis tegeleb üle Kanali ujumiste ratifitseerimisega, ning varustab ka ujuja saatepaadi ning kapteniga, lepitakse kokku väina läbimiseks sobiv ajavahemik. Lisaks keerulistele veeoludele on paika on pandud ka ranged reeglid ujuja riietuse ja varustuse osas - lubatud on vaid tavalised tekstiilist ujumispüksid, üks ujumismüts ja prillid, keelatud on kalipsod ja neopreenmütsid; samuti on ujumise ajal keelatud puudutada saatepaati ja teisi inimesi.

"Kanaliujumise mõte ei tekkinud mul üleöö," ütles Henri Kaarma: "olen ka varem korduvalt maratone ujunud, aga Inglise kanali ületamine on kindlasti raskeimate killast. Tahan ennast tõsiselt proovile panna. Soovin oma ujumisega aidata ka Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi ja koguda raha, et soetada haiglale elustamiskoolituseks hädavajalik vastsündinute simulaatornukk".

Seotud lood:

Ettevõtmist toetavad Eesti Ujumisliit ja Danske Bank, kus Henri Kaarma töötab igapäevaselt krediidiriski analüütikuna.

Taustainfo:
Üle La Manche'i väina ujumine on kõige vanem ja ülekaalukalt tuntuim maratonujumine maailmas, mida kutsutakse ka maratonujumise Mount Everestiks. Esimesena inimesena ületas väina ujudes inglise kapten Matthew Webb aastal 1875, pannes sellega aluse maratonujumisele kui spordile. Kokku tänase päevani on 1244 ületajat, nende hulgas aga seni mitte ühtki eestlast.

Henri Kaarma on varasemalt läbinud mitmeid maratondistantse, sh. 2006. a Zürichi järvel - 26,4km; 2007. a Võrtsjärv-Tartu distants Emajõel 57km, 2008. a üritas ujuda üle Soome lahe, kuid distants piirdus 40 kilomeetriga, 2009.a Läti-Sõrve ujumine - 30km, 2010. a. Kihnu-Pärnu 45km, 2011. a Läti-Ruhnu 37km. Viimastel aastatel on Kaarma tegelenud ka taliujumisega, 2012 aastal võitis ta taliujumise maailmameistritiitli 450m vastupidavusdistantsil ja tänavu märtsis läbis ta Murmanskis taliujumisvõistlustel kestvusujumise distantsi 2150m ligi 1-kraadises vees.