Endise kahevõistleja ujujast tütar Margaret Markvardt: kui teha, siis tahtega

 (5)
Endise kahevõistleja ujujast tütar Margaret Markvardt: kui teha, siis tahtega
Margaret Markvardt.Foto: erakogu

Noorukese Margareti tegemisi kuulates tõdesime, et käbi ei kuku kännust kaugele - tugeva iseloomu ja tahetjõu poolest ületab ta ilmselt paljusid täiskasvanuid. Mida tippu pürgimine tähendab, uurisime noore ujuja ja tema ema, Tiina Karjahärmi käest.

Kuidas spordi juurde sattusid ja kus treenid?
Margaret (M): Alustasin Topi klubis umbes neli aastat tagasi kehalise kasvatuse õpetaja soovitusel. Minu meelest on see Eestis üks parimaid, meil on lahe kambavaim, head treenerid, noored ja vanemad treenivad läbisegi – oleme üksteisele eeskujuks.
Tiina (T): Veesõber on ta olnud lapsest peale nt tegi Agoga võistlust, kaua saab vee all hinge kinni hoides vastu pidada. Nooremana ta tegi iluvõimlemist, ühel päeval aga avaldas soovi spordiala vahetada ja meie seda ei keelanud. Laste koormus on päris tõsine - ujutakse viiel päeval nädalas kaks korda päevas kokku 8-10 kilomeetrit, lisaks üldkehaline ettevalmistus, saalitrennid. Igasse trenni alati muidugi ei jõua.

Kas selline mahv igavust või vastumeelsust ei tekita?
M: Treener teeb iga päev uue kava – pastakaga märkmed pruunil perfopaberil on rajakinnituskoha seinal.
Ülesehitus ei ole üldse igav, esmalt soojendus 500-600 meetrit, edasi treenime käed-jalad vahelduvalt aeroobsel ja anaeroobsel režiimil. Tempot mõõdame vees ise kaelalt – näiteks 29 pulsilööki peab jääma 10 sekundi sisse. Vahel panen vähe ka üle pulsi. Vahelduseks on lisavahendid, jalgade treenimiseks ujume hoides ettesirutatud kätel kuni 3 kg hantleid. Meil on ka pimesiujumised, olen ujunud 50 meetrit krooli hingamiseta.

Seotud lood:

Kas Sul on peale ujumise veel hobisid?
M: Vaba aega väga pole. Koju jõudes õpin, vaatan natuke telekat, siis juba magan. Trennis on hästi toredad kaaslased, selles sõpruskonnas suhtleme spordi, kooli ja muudel igapäevateemadel.
T: Päevad on kuuest-kuueni ja pikemadki. Trenni saab alustada 6:45, kui ujula avatakse, sealt liigume 8:15 kooli. Pärast kooli sõidab ta ise Rocca Al Marest Piritale trenni. Meil on põhimõte, et une arvelt sporti ei tehta - tööpäevaõhtuti peab ikka 10-11 ajal magama minema, muidu ei jõua järgmisel päeval õppida ja trenni.

Mida eeldab tipptasemel ujumine?
M: Kindlasti tahtejõudu. Oluline on ikka, et tahad teha, keegi ei vea sind trenni. Sest kui asi on vastumeelt, siis see ei õnnestu ka. Korralik trennis kaasategemine on ka tähtis.

Milline on konkurents ja mis on Sinu eelised?
M: Eestis ongi vist 2000. aastal sündinud tüdrukutel suurim konkurents, näiteks hiljuti toimunud Kalev Openil ujusid meie vanuseklassi tipud parema aja kui vanemad. Meeskonnas olemine istub hästi – oleme väga tugeva sisemise konkurentsiga ja ühtehoidev. Treenerid on head. Vesi meeldib, ei oskagi seletada, millest see tuleb. Keskendun ja teen tavaliselt oma parima, vahel on muidugi stardi õnnestumise hirm ja distantsist lähtuvalt mure, kas jõuan vastu pidada.
T: Ma arvan, et ka mitmekülgsus, Margaret on kompleksujuja, näiteks ujus ta hiljuti TOPis üle 1998. aastast pärit oma vanuseklassi rajarekordi. Rekordeid muidugi ujutaksegi sügavamates basseinides – need on niipalju kiiremad. Margaret eelistab ujuda selili ja delfiini, ka teates on ta tubli.

Millised on olnud vägevamad elamused, kas on olnud mõõnaperioode?
M: Elamuseks on kindlasti laagrid – USA, Türgi, Tai. Alati toimub midagi põnevat, näiteks oli elamus ujumiskooli nägemine USA-s, kus trenn algas hommikul kell 5:15. Kui eesti lapsed kell kuus basseini jõudsid, hakkasid teised trenni lõpetama. Trenn oli ka teistsugune, näiteks pidime 50-meetriste lõikude ujumisel basseini igas otsas uue stardi tegema. Meid viidi ka 1,5-tunnisesse kuuma jooga trenni, mis oli päris hull kogemus. Laagrites on huvitavaid loengud nt toitumisest, teooriast - meie treener tutuvustas põhjalikult oma ülikooli lõputööd ujumisest. Väga lahe piltidega illustreeritud lugemine.
Mõõnasid on ikka ka vahel. Kasvõi võistlusjärgne tunne, et oleksin ikka jõudnud paremini. Haigustest taastumine võtab aega – eelmisel aastal oli paus viiruse tõttu. Sarjast jäi etapp vahele, sest eelvõistlus oli haiguse ajal.
T: Üks ameeriklasest treener väitis, et kui sa ei käi ühe päeva trennis, siis selle mõju kehas uuesti vormi ehitamise mõistes on sama nagu oleksid kolm päeva vahele jätnud. Mõelda - kui käid neli korda nädalas trennis ja puudud ühe päeva, siis kaotad ka ülejäänud kolme trenni tulemuse ning hakkad järgneval nädalal jälle otsast peale vormi ehitama.

Mis on Su sportlikud eesmärgid, eeskujud?
M: Eks tahaks ikka välja jõuda maailmameistrivõitlustele või olümpiale. Juba Eesti Meistriks olla on väga hea tulemus, individuaalaladel on see lähiaja eesmärk. Eeskujud.. Maailma tipud ja kõik trenni “suured” tegelikult.

Millised on Sinu nõuanded teistele ujumisega alustajatele?
M: Kui teed midagi, tee ainult siis, kui tõesti tahad. Kui tahet pole, siis ei lähe lugu hästi ja pingutus on mõttetu. Trennis viilimas pole mõtet käia - mul endal on nii, et kui hommikul trenni ei tee, oleks nagu energiat vähem.

Tiina Karjahärm, ema: Eks tulemustega koos kasvab Margaret ka iga aastaga rohkem sportlaseks, küpseb vaim ja vajalikud isikuomadused. Iseloomult on ta arvestav, sõbralik ja vastutulelik – vahel jätab enda vajadused tahaplaanile ja olen isegi öelnud, et keskendu rohkem endale.
Ujumine oli Margareti valik, suusatamist oleks Eesti kliimas raskem harrastada, vee kasuks räägib ka see, et seal tekib vähem vigastusi.
Võimalik on tõesti, et perekondlik taust mõjutab Margareti sporditulemusi – Ago on kolmel olümpial käinud, oleme mõlemad noorena sporti teinud ja saame aru, mida spordis pühendumine tähendab. Trenni vedamine ja laagrite võimaldamine eeldab kogu pere tuge. Igal aastal teeme näiteks dispanseeringu – koormustestid ja kontrollid, mille üks pool on turvatunne aga teisalt ka Margareti arengu jälgimine, eelmise aastaga oli tõusnud kopsumaht 1,5 liitrit.
Tore on näha tema eneseületamisi, isiklike rekordite purustamist võitlustelt võistlusele. Me ei eelda tüdrukult tippsportlaseks saamist, küll on tähtis, et teeb ja meeldib, läbi spordi näeb maailma, näiteks võivad avaneda rahvusvahelised õppimisvõimalused. Samas, kes teab – muidugi oleks tore , kui MM või olümpia- emotsiooni saaks kogeda. Ega sinna väga palju aega polegi, mõni tipp on vaid 16-17-aastane.

Heidi Kaasik, treener:
Margaret tuli TOPi klubisse paari aasta eest ning sattus väga tublisse ja töökasse seltskonda. Meil on tugev punt eri vanuses noori ujujaid, kellel kõrged eesmärgid, konkurents on tugev ja küllap see ongi teda innustanud.
Tore on kuulata, kuidas ta ennast ja sooritusi analüüsib. Vanematelt saadud spordigeen istub tugevalt sees ja aitab trenni. Näha on,et tema armastab vett ja vesi armastab teda.
Ilusaim ujumine oli eelmisel suvel Noortesarja finaalis (vanuseklassi tähtsaim võistlus), kus Margaret võitis  400m kompleksujumise, läbides distantsi mitukümmend sekundit kiiremini isiklikust tippmargist. Meil treeneritel
vajus suu üllatusest lahti, sest tundus, et ta kasvatas endale mingid
nähtamatud tiivad või lestad.
Detsembris tulevad Eesti Noorte Meistrivõistlused lühirajal, seal tuleb kindlasti tihe konkurents ja näeb, mis puust ta on.

Margaret Markvardt
Sündinud 01.04. 2000, Tallinn
Neljakordne Eesti noorte meister 4x100 m teateujumises
Esikolmikus kompleks-, selili ja liblikujumises