"Minu elu suurim hirm on see, et Palestiina saadab siia tuumapommi," sõnas üks keskealine taksojuht, olgugi, et aatomipommi palestiinlastel pole. "Oi kui õnnelik ma oleks seal teie kandis, Põhja-Euroopas, kus sellise asja pärast ei peaks kartma."

Vahemärkus: juudid on haritud rahvas ning ilmselt ka nende mineviku tõttu pole ime, et "Estonia" mainimisel ei kergitatud kulmu, vaid teati üldjuhul üsna täpselt, mis riigiga tegu on. Üks jutukas taksojuht kiitis suisa Tallinna vanalinna ja väitis, et tema elukaaslane olevat lätlanna.

EM toimus pealinnast Tel Avivist paarikümne kilomeetri kaugusel, kus mingit ohtu siinkirjutaja ei tajunud. Ka näiteks võistluse vabatahtlikud väitsid, et hommikuti kodust välja minnes elu pärast kartma ei pea. Küll aga ütlesid umbes pooled kohalikest, et Jeruusalemma oleks praeguses olukorras ehk targem mitte minna.

Palestiinlased organiseerivad keskmiselt iga päev Iisraelis ühe rünnaku või terroriakti. Kuigi suur osa neist leiavad aset Jeruusalemmas, ei ole täiesti ohutu ka mujal. Näiteks sealsamas kuurortlinnas Netanyas pussitas novembri alguses üks palestiinlane tänaval 70-aastast iisraellast.

Iisraelil ja iisraellastel on valmisolek rünnakuteks olemas. Kui EM möödus ise rahulikult, siis ühel keskpäeval kästi ajakirjanikel - kedagi teist polnud pärast hommikusi ujumisi ujulasse jäänud - spordiareenilt viivitamata lahkuda, sest tribüünilt olla leitud kahtlase väljanägemisega pakk. Õnneks millegi ohtlikuga tegu polnud ning mõne minuti pärast lubati meid sisse tagasi.

Juba paarkümmend aastat enne juudiriigi loomist (1948) alanud konfliktil ei näi otsa ega äärt. Araablased ütlevad, et Gaza tsoon oli, on ja jääb neile, juudid vihjavad aga ajaloole ja väidavad sama kindlalt, et tegu on nende maaga.