Toona tuli eestlane üliraskekaallaste seas kogusumma 438 kiloga kolmandaks, enamat suutsid grusiin Laša Talahhadze (454 kg) ja venelane Aleksei Lovtšev (475 kg). Paraku põrus Lovtšev dopingukontrollis ja ehkki ta vaidlustas positiivse proovi, määrati talle 2016. aasta mais neljaaastane võistluskeeld. Seega tõusis Seim kokkuvõttes hõbedale ja tõukamises koguni kullale.

Medali Lovtševilt kättesaamine ja õigele omanikule toimetamine võttis väga palju aega. Lõpuks lähetati eestlasele kuldmedal tõukamise eest, 2015. aastal Houstonis kaela saadud esialgne tõukamise hõbe „moondus” ühtäkki kogusumma hõbedaks. „Medalid on täpselt ühesugused,” raporteeris Mart Seimi treenerist isa Alar, lükates seega humoorikalt ümber levinud terminid kodusumma „suurest” ning rebimise ja tõukamise „väikesest” medalist.

Mingit pidulikku üleandmist ja kätteplaginat medali saamisega ei kaasnenud. Antidopingu töötaja nägi Eesti dressis mehi võistlushallis, astus lihtsalt juurde ja palus Alar Seimil kuldmedal pojale üle anda. „Pjedestaalile kuskile seisma ei pandud,” nentis Alar Seim ja kirjeldas auraha värvikalt: „Parasjagu ära retsitud on see kuldmedal, korralikult kriibitud. Ilmselgelt väga rõõmsalt ta seda medalit ära ei andnud. Ilmselt on need hambajäljed. Aga meie jaoks on see ikkagi väga väärtuslik medal.”

Kusjuures ühel hetkel peaks Mart Seim saama veel ühe medali. Nimelt dopingukahtluse tõttu on saanud ajutise võistluskeelu venelane Ruslan Albegov, kes tuli maailmameistriks 2013. ja 2014. aastal. „See lootus on olemas,” kinnitas papa-Seim. „Rääkisin siin Venemaa koondise treeneriga. See ajutine keeld tuli 2012. aastal Londoni olümpial antud proovi eest, seega poleks ta tohtinud 2014. aastal osaleda.”

Kui Albegov lõplikult süüdi mõistetakse ja diskvalifitseeritakse, tõuseb 2014. aastal 431 kilo üles saanud Mart Seim neljandalt kohalt pronksile nii üldarvestuses kui ka tõukamises. „Eesti olümpiakomitee makstav preemia 20 000 eurot jääb meil siiski saamata, kuna seda makstakse tagantjärele kuni aasta hiljem. No vähemalt märgitakse see medal vast ära Eesti spordi biograafilises leksikonis,” lausus Alar Seim.

Kui Seim ka selle medali kätte saab, on ta auhinnakollektsioonis kogusumma MM-hõbe ja – pronks ning EM-pronks, lisaks veel kuus tõukamise medalit. Pattaya MM-il medaliheitlusse aga sekkuda ei loodeta, kuna jätkuvalt pole seljavigastust suudetud välja juurida. Peaeesmärgiks on teha tulemus 420 kilo kanti, koguda olümpia kvalifikatsiooniks väga olulisi punkte ja jääda terveks. Tegelikult soovis Seimide tandem Pattaya MM-il algraskust langetada 410 kiloni, kuid Eesti alaliidus tekkisid teatud kommunikatsiooniviperused ja lõpuks jäi ikkagi 420.

Seim viibis enne MM-i kuu aega Türgis, kus sai seljale uudset ravi. „See on protsess, pole päris nii, et vajutad nuppu ja valu on kadunud. Vaja oleks anda seljale aega ja rahu, paraku me seda teha ei saa. MM-il tuleb võistelda, meil on selg vastu seina. Kogu ettevalmistus oli üles ehitatud nii, et tugevama treeningu järel tuli võtta mõnda aega natuke kergemalt,” selgitas Alar Seim, miks sedapuhku suuri ambitsioone ei ole.

Seim võistleb B-grupis homme hommikul Eesti aja järgi kell 7. Leho Pent rebis MM-il kuni 102 kilo kaaluvate meestega konkureerides 156 kg, tõukas 190 ning sai 15. koha.

***

Spordi veskikivid tunduvad üldse jahvatavat aeglaselt. Selle loo lõppu passib ära märkida, et endine Eesti rammumees Andrus Murumets sai üleeile kätte sertifikaadi 16 aasta eest tehtud maailmarekordi eest. 2003. aasta sai ta ühe käega jõutõmbes üles 121,11 kg. Parem hilja kui mitte kunagi!