Veemoto Liidu juht EOK presidendikandidaatidele: me ei vaja spordijuhte, kelle jaoks sport on pelgalt töö – sport peab olema eelkõige nende huviala, kirg, eluviis

 (11)
EOK presidendikandidaatide kohtumine motosportlastega
EOK presidendikandidaatide kohtumine motosportlastegaFoto: Ilmar Saabas

Delfi avaldab täismahus Eesti Veemoto Liidu presidendi Vahur Joala pöördumise EOK presidendikandidaatide poole.

"EOK tulevasel presidendil lasub kohustus hakata tegelema mitmete tõsiste puudustega praeguses spordisüsteemis, mis eelistab põhjendamatult olümpiaalasid, kuid mitmed spordialad, milles eestlased sageli tiitlivõistlustel medaleid võidavad on jäetud vaeslapse ossa.

Seoses uue Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendi ja juhtivate ametnike valimisega pöördun kõikide EOK presidendikandidaatide poole käesoleva avaliku pöördumisega.

Selle pöördumise aluseks on mitmed tõsised puudused ja ebakohad EOK senises tegevuses ning käesoleva pöördumise ajendajaks mure Eesti spordi tuleviku pärast.

Kõigepealt soovitan EOK presidendikandidaatidel tutvuda EOK põhikirjaga. EOK põhikiri räägib spordist. Samas on EOK senised juhid millegipärast võtnud kasutusele uue termini„olümpiasport“, vastandades seda mitteolümpia aladele.

Sellist asja kui „olümpiasport“ pole EOK põhikirjas olemas. On olemas tervise- ja rahvasport,võistlussport ja saavutussport. Kõik spordialad olümpiale lihtsalt ei pääse, sest sinna (nt. Rio olümpiale 2016) on valitud 28 spordiala ja järgmisele taliolümpiale 7 spordiala. Seega kokku mahub olümpiale 35 spordiala.

Sinna ei mahtunud muuhulgas sellised spordialad nagu squash, saalihoki, pesapall jt. Kas see tähendab, et need ja teised olümpialt kõrvalejäävad alad ei ole sport? Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) nii ei arva, vaid lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud spordialade liidu ARISF liikmelisusest. Tegemist on rahvusvaheliselt kõrgeima võimaliku tunnustuse saanud spordialadega. Sellest peaks lähtuma ka EOK ja käsitlema neid spordialasid 100%-lt samaselt olümpiamängudel kavas olevate spordialadega. Sest see kõik on sport. Senini puudub aga selline samaväärne suhtumine eri spordialadesse EOK poolt. EOK suhtumine kandub siin üheselt üle meedia suhtumisse.

Eesti spordi hetkeolukord ei ole kiita. Kuidas see saabki teisiti olla olukorras, kus spordimehed ja -naised räägivad rohkem rahast kui spordist. Kuni see ei muutu, ei muutu ilmselt ka spordi olukord. Kuid tõsi on ka see, et spordi tegemine nõuab vahendeid. EOK-st on aastate jooksul saanud Eesti spordile raha jagamise keskorgan.

Siin on nn. olümpiaalade soosimine eriti selgelt näha. Kui tervise- ja rahvaspordi puhul tuleks tõepoolest eelistada alasid, millel on laiem kandepind, siis tippspordi puhul tuleb eelistada mitte ühte või teist spordiala, vaid iga spordiala tippe tuleb kohelda võrdselt. Alates 1997. aastast on enamik Eesti sportlaste poolt võidetud tiitlivõistluste medaleid tulnud aladelt, mis ei ole olümpia kavas. See on aasta aastalt kasvanud suundumus.

Kas aidata järele tippspordi valdkondi, milles oleme nõrgemad või arendada oma tugevaimaid alasid? See on põhimõtteline otsus. Minu seisukoht on, et tegeleda tuleb sellega, milles oled tugev.

Rääkimata sellest, et lubadustest tuleb kinni pidada. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid võitnud sportlastele nn. medaliraha jagamisel on mindud koguni selleni, et kui nn. olümpiaalade sportlased „piisavalt“ medaleid ei saa, siis mitteolümpiaalade medalivõitjatele lubatud raha ei maksta.

Olen vaid korra käinud Eesti Spordi Kongressil ja EOK koosolekul. Mõlemad on olnud suureks pettumuseks.

Raha siirdatakse järgmisele kalendriaastale väitega, et äkki järgmisel aastal võidetakse. Ja seda pole juhtunud vaid üks kord. Kuidas selline suhtumine ja tehtud otsused innustavad sportlasi ja edendab sporti, jääb lugeja otsustada. Olen spordijuhtide suust kuulnud ka väidet, et miks peaksin teile raha eraldama, sest siis saavad minu omad vähem. EOK-s ei tohiks sellisel suhtumisel kohta olla, sest EOK „oma“ on kogu Eesti sport. Tervikuna.

Olen vaid korra käinud Eesti Spordi Kongressil ja EOK koosolekul. Mõlemad on olnud suureks pettumuseks. Selgelt on tunda ebavõrdset suhtumist erinevatesse spordialadesse, tegelike probleemide peitmist ning kohalolijate manipuleerimist. Hääletusele pannakse nn. viimase hetke otsuseid, mille taustadesse pole kohalolijatel aega süveneda. Ka sponsorluse põhitõed on EOK juhtidel kas siis jäänud arusaamatuks või tehakse otsuseid neid lihtsalt eirates. Spordiliitude esindajad hääletavad nende omade sõnade järgi kõige etteantu poolt, sest kardetakse, et edaspidi tabab vastavat spordiliitu kättemaks ning rahade jagamisel jäetakse need erinevaid ettekäändeid kasutades hoopistükkis kõrvale.

Olen isiklikult nõus täpsustama oma väidete taustu EOK juhtidele lootuses, et kõike seda ja samas ka siinkohal kirjutatut võetaks Eesti sporti arendava mõttekäiguga ja mitte lihtsalt virisemisena.

EOK põhikirjas on põhitegevuste all kirjas selline lause, et EOK „Aitab kaasa Eestis läbiviidavate Rahvusvahelise Olümpiakomitee, Euroopa Olümpiakomitee, rahvusvaheliste spordialaliitude ning rahvusvaheliste spordiühenduste patronaaži all toimuvate
spordivõistluste ja -ürituste korraldamisele."

Kaasaaitamise loomulik osa on see, et EOK juhtivad töötajad vähemalt külastaks selliseid võistlusi. Eestis peetakse MM ja EM-võistluseid, Rahvuste Karika võistlusi, aga kahjuks näeb EOK ametnikke sellistel suurvõistlustel haruharva. Sellistele võistlustele saabuvad aga tihti rahvusvaheliste spordiliitude juhid ning juhtkonna liikmed, kes siis imestavad Eesti spordijuhtide vähest huvi spordi vastu. EOK tasemel ei mainita ka tulemusi, millest tuleneb ka meedia vähene huvi.

Tõsi, spordivõistlused toimuvad enamuses nädalavahetustel. Väide, et EOK töötajad ja juhid pole võimelised selliseid võistlusi külastama, sest ka nemad vajavad puhkepäevi, on naeruväärne. Me ei vaja spordijuhte, kelle jaoks sport on pelgalt töö – sport peab olema eelkõige nende huviala, kirg, eluviis.

Kuid vaatame tulevikku, sest minevikuga jännates läheb ”aur valesse korstnasse”.
EOK presidendi kandidaadilt ootame, et te:
- ei pürgi sellele ametikohale oma isiklike ärihuvide edendamiseks
- ei pürgi ametikohale vaid endale mingi uue tiitli ja maine saamiseks
- ei pürgi sellele ametikohale oma armastatud spordiala(de) toetamiseks
- suhtute kõikidesse EOK, ROK-i ja ARISF spordiliitudesse samaväärselt
- loote avalikud spordirahade jagamise reglemendid ja tagate nendest kinnipidamise
- püüate viia EOK toetused erasektorist spordile 1 eurole aastas iga Eesti elaniku kohta
- püüate viia EOK investeeringud sporti iga Eesti elaniku kohta 10 eurole aastas
- tagate, et kõikidele EOK liikmesorganisatsioonide rahvusvahelistele tiitlivõistlustele EOK
maksimaalselt kõrge esindaja visiidi
- teete täispäevaliselt tööd Eesti spordi arendamiseks ja ei osale vaid valikuliselt koosolekutel
ning nõupidamistel
- teete tihedat koostööd Eesti Vabariigi Riigikogu, valitsuse ja teiste otsustavate
ametkondadega spordi mitmekülgseks arendamiseks
- kohtute regulaarselt erinevate spordialade või nende ühenduste esindajatega ja kuulate,
mida nad EOK-lt ootavad ning proovite valukohti leevendada
- ühendate erinevad spordialad Eesti spordiks (praegu proovivad erinevad spordiliidud ise
enda eest võidelda, sest kardetakse, et koos tegutsedes saab ka teine spordiliit osa endale)
- ei tee EOK suunas antavast kriitikast „kättemaksukontorit“, sest kriitika on üks spordi
arendamist edasiviiv jõud
- ei võta arvesse vaid spordialaga tegelejate koguarvu, vaid ka rahvusvahelistelt
tiitlivõistlustelt saavutatut

Kui täidate neid lootusi ja ootusi, siis olete nii mõnegi spordiliidu kandidaat."