Eesti kriminaliseeris dopingu: keelatud võtetele kallutamine võib tuua kahe aasta pikkuse vangistuse
„Eelnõu annab üheselt mõistetava hinnangu, et dopingul ei ole spordis kohta. Kaitseme eelkõige sportlasi. Kriminaliseerime dopinguainete omamise ja vahendamise, dopingu tarvitamisele kallutamise, vähendades seega välist survet, mis võib mõjutada sportlast. Sportlane saab keelatud vahendite tarvitamisel võistluskeelu näol karistuse niikuinii. Loodame, et karmistuvad karistused hoiavad ära võimalikud dopingukuriteod tulevikus,“ selgitas kultuuriminister Tõnis Lukas.
Karistusseadustikku lisatakse eelnõus säte, mille kohaselt dopinguna käsitatava aine või meetodi määramise, kasutamisele kallutamise, üleandmise või kasutamisel abistamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
Eelnõu korrastab sportlaste tasustamise süsteemi, millega suunatakse sportlastega sõlmima neile sotsiaalsed garantiid tagavaid lepinguid. Sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele seatakse aastane piirmäär ning sportlastele tehakse erisusi töölepingu seaduses. Uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.
Eelnõu loob ühtlasi spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkti, kus korraldatakse koolitusi ja tehakse teavitustööd. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA. Ka lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud tulemused. Sellest kujuneb oluline abivahend avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste langetamisel. Samuti lisatakse spordiseadusesse säte, mille kohaselt võivad spordialaliidud, spordiühendused ja maakonna spordiliidud litsentsitud sportlaste sporditulemusi töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta.
