Jätkuvalt on suure riskiga spordialade hulgas karate, maadlus, poks, judo ja erinevad rühmades harrastatavad alad. Muudatuse järel loetakse suure riskiga treeninguks ka korvpall, võrkpall, jalgpall, pesapall, saalihoki ja jäähoki, mis varasema korralduse kohaselt liigitati väikese riskiga tegevuseks, seisab Terviseameti pressiteates.

Nüüdsest on kontaktsed või suure riskiga tegevused eelkõige puhkpillimäng, koorilaul, tantsimine, harrastusteatrite tegevus ja isikuteenindusega seotud täiendkoolitused. Väikese riskiga tegevuste hulka loetakse näiteks teooriatunnid, kunstiringid ja keeleõppe ringid. Eelkõige loetakse mittekontaktseks tegevust, millega ei kaasne lähikontakti või ulatuslikku hingamise intensiivsuse tõusu.

Uuendatud korralduse kohaselt võib kontaktse või suure riskiga spordiala lugeda erandkorras mittekontaktseks või väikese riskiga tegevuseks, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sealhulgas peavad treeningule eelnema ja järgnema kindlad tegevused, näiteks ruumide ventileerimine, inimeste hajutamine ja erinevate rühmade kokkupuudete vältimine. Samu meetmeid tuleb järgida ka treeningu käigus ning need peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga.

Täiendatud Eesti Võrkpalliliidu täpsustusega:

Eesti Võrkpalli Liit on vastavalt Terviseameti ja Kultuuriministeeriumi juhistele koostanud riskide maandamise meetmed, mis on kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatud Terviseametiga. Kultuuriministeerium kinnitas ka täna EVFi järelepärimise peale, et EVFi jaoks ei ole võrkpallitreeningute läbiviimise osas tänasest midagi muutunud ja võrkpalli saab erandkorras lugeda mittekontaktseks või väikese riskiga tegevuseks. Treeningute läbiviimise juhised on saadetud ka kõikidele EVFi liikmesklubidele.