Spordirühm likvideeritakse. Eestist saab Vatikani kõrval teine Euroopa riik, kus kaitsevägi tippsporti ei toeta

Seni kaitseväe palgal olnud Eesti tippsportlased saavad septembris ametist priiks.

Mai alguses kirjutas EOK president Urmas Sõõrumaa arvamusartiklis, et ootab Eesti kaitseväelt spordi ja noorte tervise parandamise jaoks suuremat toestust. Ent seks ajaks oli kaitseväe juhtkond teinud juba otsuse end Eesti spordisüsteemist täielikult välja lülitada ja likvideerida 18 tippatleedist koosnev spordirühm. Sõjaväelaste spordiorganisatsioonist CISM välja küll veel ei astuta, ent kaitseväe pressiteenistuse teatel 2021. aastal võistlustest osa ei võeta.

Kes asjast kuulsid, olid hämmingus, ja nagu teadjamad ütlesid, saab Eestist teine Euroopa riik Vatikani kõrval, kus armee tippsporti ei toeta. Kusjuures Vatikanil on selleks selge põhjus. Paavstiriigi sõjavägi koosneb Šveitsi kaardiväelastest, kuid šveitslastel on armeesport kõrges hinnas.

Spordirühm loodi üksik-sidepataljoni juurde 2006. aastal, sest leiti, et kaitseväe kohustus on toetada ja arendada tippsporti, nagu teevad kõik arenenud riigid. Valiti välja nii-öelda sõjaväelised alad – laskmine, laskesuusatamine, moodne viievõistlus, orienteerumine, triatlon, sõudmine, maadlus, judo – ja võeti osa tippsportlasi oma hõlma alla.

„Spordirühma oli vaja esiteks sõjaväe prestiiži pärast ja teiseks tuleb Eesti sporti kindlasti aidata,” selgitas erukindral Ants Laaneots, kes oli kaitseväe juhina spordirühma loomise ja arendamise juures.

Spordirühma liikmed

Maadlus: Heiki Nabi ja Helary Mägisalu

Sõudmine: Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsä

Laskmine: Peeter Olesk ja Reino Velleste

Laskesuusatamine: Kalev Ermits, Rene Zahkna ja Tuuli Tomingas

Orienteerumine: Timo Sild ja Lauri Sild

Kergejõustik: Martin Kupper

Triatlon: Kirill Kotšegarov

Sõjaväe viievõistlus: Roman Hvalõnski

Kuuldes spordirühma võimalikust likvideerimisest tõttas Laaneots kaitseväe praeguse juhataja Martin Heremi ja kaitseministri Jüri Luige käest aru pärima. „Eks ta üks segane värk ole,” ohkas Laaneots. „Herem teatas, et kaitseväkke kuulub liiga palju tsiviilisikuid. Auastet omav sportlane pole justkui sõjaväelane. Nende arvu tuleb kärpida. Luik viitas riigikaitse eelarvele, mis on väga pingeline ja midagi tuleb ohverdada.”

Eesti Päevaleht rääkis mitme inimesega, kes soovisid jääda anonüümseks, kuid teavad, mis spordirühma ümber toimub. Kõik viitasid, et asja taga on Herem ja paar talle nõu andvat spordivihkajast persooni. 2018. aasta detsembrist ametisse asunud Herem polevat algusest saadik mõistnud spordirühma kontseptsiooni: miks peaksid olema tippsportlased kaitseväe palgal?

Spordirühm või rakett?

Põhjuseid on mitu. Esiteks prestiiž, tugev armee on ka spordis tugev, kusjuures sõjaväelaste maailmamängudele kogunevat märkimisväärne hulk mitme tärniga kindraleid üle maailma. Seal luuakse suhteid ja kontakte. Teiseks tsiviilmaailma ja sõjaväe ühendamine. Kaprali vormis kahekordne maailma- ja kahekordne sõjaväelaste maailmameister Heiki Nabi loob kaitseväele positiivse kuvandi. Kolmandaks riigi tippspordi edendamine. Neljandaks ajalooline järjepidevus, näiteks koosnes 1937. ja 1939. aastal Argentina karika võitnud Eesti laskemeeskond peamiselt kaitseväelastest.

Heiki Nabi: „Kaitseliit ja sportlased peaksid ajama ju üht Eesti asja.”

„Puudus pole rahast, vaid mõistusest,” arvas üks Eesti Päevalehega vestelnu. Ta tõi võrdluseks, et tunamullu Hispaania hävitajalt Eesti kohal välja lastud rakett, mida pole tänini leitud, maksab rohkem, kui aastane spordirühma kulu, mis on 350 000 eurot.

Kapral Nabi spordirühma likvideerimist ei mõista. „Raha ei saa olla põhjus, selle taga on midagi muud,” arvas Nabi ja selgitas, et suur hulk maailma tippmaadlejaid on armeede palgal. „Kaitseliit ja sportlased peaksid ajama ju üht Eesti asja.”

Sõudja Kaspar Taimsoo, kes pälvis 2016. aastal pärast pronksivõitu Rio de Janeiro olümpial kaitseväe teeneteristi, tunnistas, et koondamisteated tulevadki välguna selgest taevast. „Mul oli au teenida kümme aastat kaitseväes. Kui tuleb sõjaolukord, asun taas rivvi, kuid spordirühma likvideerimine ei tee mõistagi rõõmu. Samas olime aastaid justkui eikellegimaal, meile ei leitud suures pildis kohta,” rääkis Taimsoo ja lisas, et pigem pani teda imestama, miks on Eesti kaitseväe spordirühm nii väike. „Ka minu konkurentidest maailmaareenil on väga paljud sisevägede või kaitseväe süsteemis. Kahju, et Eesti valis selle tee: kaotada kaitseväes professionaalne sport. Vaadates, kui maksimaalsel tasemel üritatakse meil kõike teha, et kergitada mainet ja end turundada ning arvestades liitlasvägede hulka Eestis, siis ei mõista ma kaitseväe otsust.”

Spordirühma professionaalsete liikmete ametikohad koondatakse septembrist. Koondatavad saavad hüvitist staaži järgi.

Sõõrumaa: spordirühma kaotamine on uskumatu

Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ei saanud aru, miks kaitseväe spordirühm likvideeritakse. „See on uskumatu. Just räägitakse, et ühiskond ja sõjavägi oleks sünonüümid, aga nüüd... Eesti riigi kaitse põhineb ju reservväel, aga kui vaadata uuringuid, on reservvägi ehk meie ühiskond haige. Selle tervendamisse tuleks panustada, mitte rebida sidemeid katki.”

Sõõrumaa sõnul peaks olema kaitseväel ja Eesti rahval uhke tunne, kui Heiki Nabi naaseb sõjaväelaste maailmamängudelt medaliga, aga millegipärast ei soovi meie sõjaväejuhid seda hinnata. „Küll EOK tuleb töö kaotanud sportlastele appi, aga spordirühma kaotamine on plekk eelkõige kaitseväe mainele,” sõnas Sõõrumaa. „Loodetavasti on see kõik ajutine, sest mina seisan endiselt selle eest, et kaitsevägi oleks uhke Eesti rahva ja Eesti rahvas kaitseväe üle.”

Sport pole kaitseväe põhitegevus

Kaitseväe pressiteenistus vastas Eesti Päevalehe küsimustele kirjalikult.

Miks otsustati spordirühm likvideerida?

Kaitsevägi korraldab teenistuse spordirühmas ümber, suurendades teenistusse võetavate ajateenijate hulka ja koondades professionaalsete sportlaste ametikohad. Ümberkorraldus on seotud kaitseväe otsusega keskenduda oma põhitegevusele ehk reservüksuste väljaõppele ja võimaldada suuremal hulgal noorsportlastel jätkata treeninguid ajateenistuse kõrvalt.

Praegu umbes 30-liikmelisse ajateenijate spordirühma on kavas teenistusse võtta veel kümmekond sportlast. Spordirühma suurendamine annab senisest enamatele noortele sportlastele võimaluse jätkata ajateenistuse jooksul treeninguid ning vähendab ajateenistusest kõrvale hoidmist.

Senisel kujul spordirühm ei vasta kaitseväe põhiülesannetele. Kaitseväe spordirühm loodi 2006. aastal, et anda professionaalsetele sportlastele sotsiaalsed garantiid ja igakuine sissetulek ning võimaldada tippsportlastel ajateenistuse ajal treeningutega jätkata. Omas ajas oli selline lahendus riigile hea võimalus sportlasi toetada. Praegu on kogu kaitseväe väljaõpe, teenistus ja kulutused suunatud sõjaliste ülesannete täitmisele ja reservüksuste ettevalmistamisele. Igal tegev- ja reservväelasel on sõjaaja ametikoht ja ülesanded. Praegu toetab olümpiasportlasi 2019. aastal loodud EOK Team Estonia projekt, mis on palju eesmärgipärasem lahendus tippspordi edendamiseks kui tegevteenistus. Enamik spordirühma liikmeid saavad toetust ka Team Estonialt.

Kaitsevägi muudab kõigi ajateenijate, tegevväelaste ja reservväelaste kehalise ettevalmistuse süsteemsemaks ja metoodilisemaks. Selle raames parendatakse väeosade sporditaristut, tõhustatakse nii ajateenijatele, tegev- kui ka reservväelastele suunatud treeninguprogramme. Sellest aastast alustame õppekogunemistel reservväelastele üldfüüsiliste testide korraldamist, kaitseväe igas linnakus on ametis spordiinstruktorid ja füsioterapeudid, kelle hulka on samuti plaanis suurendada, et vähendada vigastusi ja toetada taastusravi. Eesmärk on kogu reservväe üldfüüsilise valmisoleku ja seeläbi lahinguvõime parendamine. Kaitsevägi arendab koostöös Tartu ülikooliga kaitseväe spordiäppi, mille kaudu soovime parandada kaitseväelaste ja tulevaste reservväelaste kehalist ettevalmistust ning motiveeritust spordiga tegeleda.

Kelle idee oli spordirühma likvideerimine?

Lõpliku otsuse eri kaitseväe koosseisu kuuluvate üksuste loomiseks või likvideerimiseks teeb kaitseväe juhataja. Hinnangu ja analüüsi koostavad eri valdkondade spetsialistid, kes hindavad nii kaitseväe kui ka laiemalt ühiskonna võimalusi neid üksuseid rahastada. Ja mis peamine: kaitseväe juhataja peab oma otsuses alati lähtuma riigi sõjalise kaitse tagamise ülesandest, selle ülesande täitmine on kaitseväe peamine eesmärk.

Kuidas suhtuvad kaitseväe juhid sellesse, et Eestist saab Vatikani kõrval teine riik, kus pole tipptasemel armeesportlasi?

Kaitsevägi on toetanud ja toetab ka edaspidi oma teenistujate võistlussportimist, seda vajaduse korral ka tipptasemel. Samas on meie tegevväelaste tööülesanded seotud ikkagi kaitseväe põhiülesande täitmisega ehk riigi sõjalise kaitsega.