Spordijurist kritiseerib põhjanaabrite seadusandlust: Soome on veredopingu kasutamise paradiis
Soome tippspordis pole teada ühtegi veredopingu juhtumit, kuid Rauste ei usu, et vastupidavusaladel suurt eelist andev pettus oleks Soomes tundmatu.
"Soome on paljude teiste riikide kombel kaugel veredopingu vastase võitluse esirinnast. Oma verega manipuleerimist on väga keeruline, kui mitte öelda võimatu avastada traditsiooniliste dopinguproovide abil. Praegu ei ole võimalik ühe dopinguanalüüsiga veredopingu tarvitamist kindlaks teha," kirjutab Rauste raamatus "Sport ja õigus 2019".
Tunnustatud spordijurist juhib tähelepanu asjaolule, et kasutusel olev bioloogiliste- ehk verepasside süsteem annab võimaluse verega manipuleerida ka riskivabalt.
Rauste leiab, et veredopingu kasutamist saab tõhusalt avastada vaid riikides, kus kontroll selle üle on pandud seadustega uurimisorganitele. Sel juhul saab riiklik antidopinguamet olla teavitaja rollis ning politseile taotluse teha, et kahtlusaluse sportlase kodu läbi otsitaks ning alustataks põhjaliku uurimisega.
Rauste sõnul pole Soome antidopinguagentuuril selliseid volitusi, samas kui näiteks Austrias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias käsitletakse veredopingu kasutamist kriminaalkuriteona.
"Täiesti õigustatud on küsida, kas Soome tahab jätkata veretankimise paradiisina, kus veredopingut on ohutu kasutada, sest vahelejäämise oht on imeväike," küsib Rauste.
"Näiteks meie rahvuskoondise suusataja, kes kasutab olümpiamängudel veredopingut ja saab sellega konkurentide ees eelise, petab sponsoreid ja miljoneid televaatajaid, pole meie seaduste järgi kuriteos süüdi," lisab Rauste.
Tasub märkida, et Eesti valitsus kiitis novembri alguses heaks spordiseaduse muutmise eelnõu ning saatis selle arutuseks Riigikokku. Seadusega tahetakse kriminaliseerida dopinguainete omamine ja vahendamine ning dopingu tarvitamisele kallutamine. Keelatud võtetele kallutamine võib edaspidi tuua kahe aasta pikkuse vangistuse.
Mis on veredoping?
Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravi eesmärgil. Veredopingu puhul süstitakse sportlase veeni tema oma või kellegi teise verd, punaliblesid või muid veretooteid sportliku saavutusvõime parandamiseks. Lisakoguse vere ülekandmine võib põhjustada veresoonte ületäitumist ja vere paksenemist, suurendades sellega südame töökoormust.
