EOK peasekretär Siim Sukles tutvustas Delfile antud usutluses pisut lähemalt, kuidas lisatoetuseni jõuti ning mida rahaga ette võetakse.

Kui palju tööd pidi tegema EOK, et valitsus sellise otsuseni suunata?
Suured asjad ei sünni kunagi lihtsalt. Esimest korda rääkisime Team Estoniast mullu spordikongressil. Selge arusaam oli selline, et seda saab teha ainult avaliku ehk riigi rahaga. Enne Riigikogu valimisi rääkisime läbi kõikide parteidega, pea kõik panid Team Estonia ka oma programmidesse. Sealt edasi nägime vaeva, et selgitada Team Estonia vajadust ja jõudsime koalitsioonilepingusse. Tulem on see, et sel aastal saime ühe miljoni lisaraha ja järgmisel aastal kaks miljonit. Ehk see on olnud päris pikk protsess.

Mida sellist saate lisarahaga ära teha, mis polnud varem võimalik?
Kui saime miljon eurot juurde, siis suurendasime kõige rohkem toetusi võistkonnaaladele. Järgmine aasta on kõige suurem fookus sellel, et suudaksime oma A- ja B-kategooria tippsportlastele tagada rahalise toe enne Tokyo olümpiat. Et treenerid oleksid hoitud ning mis vaat et veel tähtsam - et suudame käivitada tugistruktuuri, alates spordiarstindusest ja lõpetades igapäevase füsioteraapia ja muude asjadega. Et vähendada vigastusohtu ja juhul, kui need juhtuvad, siis need süsteemselt lahendada. Eesti spordis on praegu hästi palju nii-öelda koridorimeditsiini - sina tunned mind ja mina tunnen mõnda arsti, kes sind aitab. See nüüd lõpeb, sest oleme ära kaardistanud võimalused ja kohad, kus meie tipud saaksid kiiresti väga kvaliteetset meditsiiniabi. Kui saame raha peale, siis kahest miljonist läheb tugiteenuste peale päris suur summa.

Võistkonnaaladel on jällegi natuke teistsugused probleemid - neil jääb tavaliselt tugipersonali puudu. Läheneme võistkonnaaladele teistmoodi - kui individuaalala on sportlasepõhine, siis võistkonnaalad on võistkonnapõhised. Suudame läheneda kõigile nii-öelda rätsepaülikonnaga, kõikidele personaalselt.

Kas suurem rahaline tugi A- ja B-kategooria tippudele tähendab sportlase palga tõusu?
Pigem rõhume ettevalmistusele. Mõnel on vaja näiteks tihedamini laagreid teha või maadlejatel-vehklejatel näiteks partner kaasa võtta. Teisel on vaja sõpruskohtumisi korraldada. Eestis ei ole tippsport ju tuhanded inimesed, suudame ikkagi kõik üksipulgi lahti võtta. Eesmärk on ju konkureerida maailma tippudega, kellel on kasutada hoopis teised eelarved - Team Estonia eesmärgiks on seda vahet vähendada.

Kas lisaraha eraldati vaid järgmiseks, olümpia-aastaks?
Team Estonia ei ole vaid üks aasta, meie mõttes on see minimaalselt kümme aastat, enne kui ta hakkab tulemust tootma.

See, mida kultuuriministeerium eelmise ministriga eesosas on teinud, on aru saanud, et tippsport on väga pikaaegne tulem. Peame samm-sammult minema, et jõuaksime lõpuks 15-20 miljoni juurde, mis oleks tippspordile vajalik.

Team Estonias on lisaks veel ka viis mitteolümpiaala, millel on Eestis ja maailmas suur kandepind, edukus ja ajalugu - võistlustants, male, autosport, motosport ja orienteerumine.

Kas Team Estoniale luuakse nüüd ka visuaalne bränd?
Me ei olnud seda seni tekitanud, sest me polnud aru saanud, kas saame sellele projektile raha alla, et see ellu äratada. Nüüd on selge, et selle aasta sees tehakse sellele ka bränd. Sportlased on meil olemas, nüüd peame seda ka pakendama. Sport ongi ju üks emotsiooni pakendamine.

Kui palju sportlasi hakkab Team Estoniaga seotud olema?
Kui vaatame hästi laia pilti, siis räägime pea 300-400 sportlasest, kes on Team Estonia vaateväljas. Team Estonia alumine osa on noored, ülemine ots on tippsportlased. Need, kes esindavad riiki ja on tuntud-edukad, neid on 50-60. Team Estonia ekraanil on aga kokku paarsada sportlast.

Team Estonia on ühtepidi medalite kojutoomise projekt, aga peame tegelema ka kõige alumise vundamendiga, et meil oleks ka kümne aasta pärast neid, kelle üle uhkust tunda.