Riigikogus läbis teise lugemise olümpiavõitjate toetussüsteemi reguleeriv seadus

 (1)
Riigikogu sügisistungjärgu avaistung
Riigikogu sügisistungjärgu avaistungFoto: Madis Veltman

Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu, millega hakatakse olümpiavõitjatele riikliku toetuse maksmisel arvestama elukalliduse muutumist.

Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Hanno Pevkuri, Kalle Pallingu, Meelis Mälbergi, Lauri Luige, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Deniss Boroditši, Yoko Alenderi, Laine Randjärve, Heidy Purga, Arto Aasa, Kalle Laaneti, Remo Holsmeri, Aivar Sõerdi ja Valdo Randpere algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (426 SE) seotakse olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsient keskmise palgaga. Toetuse suurus hakkab olema Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Toetuse uus suurus ei või seejuures olla väiksem eelmise aasta toetuse suurusest.

Seletuskirjas märgitakse, et alates spordiseaduse vastuvõtmisest on olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteist korda suurem Eesti keskmisest kuupalgast. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale. Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärgiks on nendele inimestele sotsiaalse lisatagatise loomine, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Laine Randjärv ütles, et emotsioonid, mida olümpiamängud tervikuna ühiskonnale toovad, on nii erakordsed, et kaubelda selle üle, kui palju olümpiavõitjad toetust peaksid saama, on kohatu.