Miks saab Eesti edukaim pallimänguala konkurentidest vähem toetust?
Eelarvevahendite kategoorias "Spordialaliidud" ja "Toetus spordikohtunike tegevuse arendamiseks" sai suurima toetuse Eesti Jalgpalli Liit, kellele eraldatakse tänavu 264 875 eurot, millest 128 101 on ette nähtud kohtunike arendamiseks.
Üle 200 000 euro saab ka Eesti Korvpalliliit - täpsemalt 226 962 eurot, millest kohtunike osa moodustab 83 675 eurot. Meie viimaste aastate edukaim pallimänguala võrkpall saab samas 193 003 eurot, millest kohtunike osa on 56 229.
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõuniku Margus Klaani sõnul on alaliitudele toetuste jagamisel subjektiivsust väga vähe, sest konkreetsed summad arvutatakse välja spordiregistris oleva statistika alusel.
"Alaliitude tegevustoetuste jaotamisel on meil kokku neli kriteeriumit - need on harrastajate arv, treenerite arv, sportlikud saavutused ja hea juhtimise tava alaliidus," sõnas Klaan. "Andmed tulevad spordiregistrist ja selle alusel saavad alaliidud punkte."
Tegevustoetus on korvpalliliidul 143 287 eurot, jalgpalliliidul ja võrkpalliliidul võrdselt 136 774 eurot. Kui sportlike tulemuste alusel on võrkpalli koefitsient kõrgem, siis väiksem harrastajate ja treenerite arv kärbib üldsummat.
Kui jalgpallis on harrastajaid 18 482 ja treenereid 376, siis korvpallis vastavalt 6874 ja 253 ning võrkpallis 4170 ja 150. Sportlike tulemuste eest sai võrkpall 4 ja korvpall 1 punkti, jalgpall punkte ei teeninud.
Miks saab aga võrkpalliliit kohtunike tegevuse arendamiseks märkimisväärselt väiksema summa kui jalgpall ja korvpall (toetus vastavalt 56 229, 128 101 ja 83 675)?
"Selle toetuse määramise aluseks on 2016. aasta reaalsed kohtunike netosummad, mida alaliidud välja maksid. Ja kuna jalgpallil on need summad suuremad, siis on ka nende toetus suurem," selgitas Klaan.
Aluseks võetakse 2016. aasta statistika, sest eelmise aasta andmed pole veel täielikud.
Jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli tegevustoetuse arvestamise võrdlus:
