Siinkohal kiidan oma laste jalgpallitreenereid. Niipea kui keelati trennid, hakkasid treenerid saatma treeningkavasid iganädalaselt lastele e-postile. Teismelised lapsed tegid esimesed paar nädalat aktiivselt iseseisvalt trenni. Viimased paar nädalat on nad aga tüdinenud üksi harjutamisest ja selles isolatsioonis istumisest. Kui nad oleksid varem teinud üksikala võib-olla poleks nad tüdinenud, sest neil oleks harjumus üks töötada. Aga kui neile meeldiks üksikala, siis nad ei käiks ka praegu jalgpallitrennis. Nad valisid meeskonna ala, sest neile sobis ja meeldis selline vorm rohkem.

Koolilapsed on tänaseks olnud üle kuu aja koduõppel. Koduõppel kasutatakse igapäevaselt muuhulgas videokõnede lahendusi. KOV-de ja koolide poolt on ka kõige raskemates oludes lastele loodud täna videotundides osalemise võimalused. Väga vähestel lastel ja täiskasvanutel ei ole täna igapäevaselt taskus kaamerat, ekraani ja mikrofoni, aga grupi videokõneks on parem kaameraga arvuti. Lapsed, kooliõpetajad ja lapsevanemad on uute teadmiste omandamise ja suhtlemise lahendustega juba harjunud. Paradigma on murtud.

Hea treener. Tule muutusega kaasa. Esimestel nädalatel treeningkavade e-kirjad olid algatuseks hea, aga täna on vajadus samm edasi astuda. Täna e-postile saabuvad treeningplaanid on ideepoolest midagi, mida võiks ka ise googlest, äppidest ja YouTubest tasuta leida. Klubide kogukondade loodud Facebook/YouTube Live treeningud on juba äge samm edasi. Minu lapsed käivad trennis sellepärast, et liigutada ja suhelda. E-postkastist on hea harjutusi lugeda ja nende järgi tegutseda, aga tule nüüd suhtlemisega kah järgi. Sul peaks ju seda aega täna olema, Sul ei ole põhjust minna ja olla saalis või väljakul?

Näeme täiskasvanutena ju igapäevaselt, kuidas meil endal on suhtlemise piiratusest kopp ees. Meil on kopp ees ka chatis toksimisest. Näeme kuidas järjest rohkem on kasutusele võetud videokõnesid nii koosolekute pidamiseks, sünnipäevadeks ja isegi reede õhtusteks virtuaalseteks veinikateks. Me tahame ja saame näha inimesi ja emotsioone. Miks peaksid lapsed olema teistsugused? Vaatamata oma võimalikele ealistele eripäradele, soovivad ka nemad siiski näha inimesi ja häid sõpru trennikaaslaste seas.

Lapsevanemana olen tänulik, et Sa, Treener oled mu lastega seni aktiivselt tegelenud. Nagu öeldakse, siis iga hea treener on ka hea teine isa või ema meie lastele. Olgu siinkohal öeldud, et oleme ju kokku leppinud – Sina oled treener, mina olen lapse toetaja, minust ei saa Sinu asemikku ja treenerit ka kriisi ajal.

Astu samm edasi tänases muutunud maailmas ja võta kasutusele juba koolitöös sisse töötatud videokõnede lahendus. Võta aega suhelda näost näkku oma treenitavate lastega ja võistkondadega 3-4 korda nädalas nii nagu Sa tegid seda normaalsel ajal. Aita ka mul hoolt kanda selle eest, et lapsed ei loobuks oma alaga tegelemast. Ma olen aastaid Sind ju usaldanud seda tegema.

Võta vestluses see aeg ja räägi lastega kasvõi 15-20 minutit. Kiida, innusta, küta nad üles, anna tagasisidet just nii nagu sa tegid enne kriisi. Nad võivad teha tubastes tingimustes pärast koos jõutreeningut või lähevad selle Sinu poolt antud tuhhi pealt õue oma harjutusi tegema. Ekraanil saad Sa näidata ja analüüsida harjutusi. Võta aega ja vähemalt proovi.

Kindlasti on täna palju neid vanemaid, kes on juba majanduslikult pihta saanud ja on ka palju neid, kes on saamas. Aga kindlasti on ka palju neid, kes ei ole majanduslikult haiget saanud, aga kõigi nende vanemate jaoks on nende laste areng ja heaolu endiselt oluline. Ära palun küsi raha niisama. Ära küsi seda kui sotsiaalset abi. Need, kes on täna pihta saanud või pihta saamist näinud teavad väga hästi, kui ei tee-ole tööd, siis ei saa ka raha.

Täna on ju kaalumist väärivad lahendused olemas, et Sa saaksid jätkata tööd meie lastega. Mis sest, et see ei ole spordiplatsil või saalis nagu Sa sooviksid. Nagu meie soovime. Aga Sa saad jätkata ja innustada näost näkku oma treenitavaid, meie lapsi. Näita ja anna mulle tunne, et Sa tegeled meie lastega jätkuvalt. Me oleme ju nõus maksma selle teenuse eest, et keegi tegeleks meie lastega ja innustaks neid edasi tegelema spordiga. Me oleme ju nõus maksma, et keegi aitaks meie lastel välja tulla tänasest rutiinist, kuhu ta on surutud. Lisaks, kas Sa oled küsinud oma lastelt ja nende vanematelt, kas mõni sooviks ja oleks nõus maksma täiendavalt eratreeningute eest?

Mõistan täiesti, et kõigi jaoks ei ole tehnoloogiate kasutuselevõtt lihtne ja loomupärane. Kui küsite, et mida me lapsevanematena saame ära teha, lisaks raha ära maksmisele? Algatuseks tegin ühe juhendi, kuidas kasutada Zoom.us keskkonda treeningtööks. Vaata ja alusta! Erinevalt messengerist või Skypest näeb seal korraga ekraanil ligi 50 videoakent ehk terve treeninggrupp korraga pildis. Teiseks pakkusin oma laste treeneritele abi, et ma aitan neil selle suhtlemisvormi käima joosta. Olen veendunud, et igas laste treeninggrupis on olemas “techy guy” tüüpi lapsevanemaid, kes saavad aidata oma lapse treeneril või koduklubil uus suhtlusvorm käivitada. Pärast on see nagu tavaline telefoniga rääkimine kokkulepitud ajal.

Treener, tule kaasa uue reaalsusega ja uute võimalustega. See kriis ju kestab veel ja platsile ei saa veel, aga lapsed soovivad suhelda ja nad vajavad innustamist. Jah, Sa oled tähtis, aga anna mulle tunne, et Sa oled ka praegu mu lapsele tähtis ja ma olen nõus tasuma treeningmaksu.