Kristjan Port: dopingut kasutavaid sportlasi Eestis on, aga uue skandaali tekkimise tõenäosus on 10%
Ajal, kui Andrus Veerpalu esimesest dopinguskandaalist on saamas 10 aastat ning spordimaailma on raputamas uued juhtumid, kutsus Kalev Kruus Betsafe’i podcasti külla spordibioloog ja Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Porti. Mehed arutlevad muuhulgas dopingu kasutamise tagamaade, EOK tegevuse ja Alaveri ning Veerpalu kaasuste üle.
Ligi 10 aastat antidopingu hääletoru olnud Kristjan Port sõnas podcastis, et see aeg on olnud täis üllatusi ja enesearengut. „Oleksin hea meelega valinud 10 aastaks midagi muud. Kogu dopinguteema on suur ebameeldivus, mis on kahjustanud Eesti spordi ja kultuuri olemust. Oleme paljastanud alatut palet ja nõrkusi ebamugavustega toimetulekul,“ sõnas Port. Ta rõhutab, et on alati esindanud seda osa, kes proovib aru saada, mitte esitada süüdistusi. Tema ülesanne oli seletada ja mõista, mis toimub, kuid tunnistab, et kartis tõde.
1990. aastal tegi ta teemakohase doktoritöö ja 2005 tekkisid esimesed kontaktid EOKga. „Ma tegelesin ülikooli poolel koolitustega ning tekkis idee, et treeneri kutset tuleks paremini arendada – see oli esimene kokkupuude. 2008 rajati SA Antidoping, kärsahaisu tol hetkel veel polnud, aga müra oli kuulda. Maailm oli jõudnud sellesse faasi, et ROK polnud asju hästi hallanud ning need muutusid halvemaks. Raha liikus palju ja petmine oli suure süsteemiga,“ ütles Port.
2011 toimus Kristjan Porti sõnul Eesti jaoks saatuslik hetk – Veerpalu proov saadi kätte vastavalt standarditele. „Proov võeti, saadeti ära ja siis hakkas levima kuuldus, et Veerpalu jäi haigeks ja ei saa MMile, tekkisid erinevad signaalid. Mul hakkas loengu ajal telefon pidevalt helisema, kui vaheajal vastu võtsin, siis oli see hetk – avalikkuseni jõudis, et Veerpalu oli andnud positiivse dopinguproovi ja ajakirjandus ootas minult kommentaari.“
Porti sõnul on vahele jäämise tõenäosus võistlustevälisel perioodil väike, sest vastutegevuse viise on palju. FISil olid pikka aega olnud kahtlused, aga nüüd tekkis Veerpalu poolne ebaõnnestumine ja FISi poolne õnnestumine. „Punktuaalsete meeste bläkk,“ kirjeldas Port olukorda.
Tema jaoks muutis ausus raske olukorra lihtsamaks, kuigi selliste olukordade lahendamiseks kedagi ei koolitata. „Mind häiris, et teadlased asusid Veerpalu kaitsma, kuigi teadus peaks otsima objektiivset tõde, mitte ei esinda üht või teist osapoolt. Nende argumentatsioon polnud pädev ja paar aastat hiljem tehtud põhjalik analüüs näitab, et tõe otsimise katset ei olnud,“ ütles Port.
Rääkides sellest, et Sõõrumaa määras peale juhtumit Mati Alaveri EOK täitevkomiteesse, tahtis ta Porti hinnangul edasi liikuda, soovides, et probleeme poleks. „See on natuke kurb. Urmast kasutati ära, sest tema soov oli sinisilmselt sporti paremaks teha ja jätta eelmise juhtkonna probleemid selja taha.“
Mati Alaveril oleks tol hetkel Porti arvates olnud võimalus ennast puhtaks pesta, hakates õigel ajal dopinguvastaseks ja välja astunud. Kui ta oleks rõhunud, et teda mustati ja proovib leida võimalusi, kuidas puhtamalt paremaks saada. Siiski usub Port, et mõne aja pärast tahab Alaver avalikkuse ette tulla. „Ta on Eesti spordis loonud oma kuvandi ja kogu organisatsiooni tugevuse ja edaspidise jama jaoks oleks mõistlik see ära teha. Ta on nii või teisiti süüdi mõistetud ja teatraalset kahetsemist ei olekski vaja,“ sõnas Port, kuid kahtlustab, et Alaver on osa suuremast organisatsioonist, kuhu on kaasatud ärimehi ja poliitikuid ning see jõujoon hoiab kartelli koos.
Dopingut kasutavaid sportlasi on tema hinnangul Eestis palju rohkem, kui vahele on jäänud. „Eesti ei peaks ennast pidama teistsuguseks planeediks. Teiste riikide näitel on kasutajate hulk vahelejäänutest suurem ja meie oleme väikese riigina agaramadki,“ ütles Port. Tema sõnul kasutab dopingut päris palju keskpäraseid sportlasi, et enda positsiooni parandada ning on eksitav, et saame ainult tippude kaudu juhtumitest teada.
Siiski pole Porti sõnul maailma sport läbi kukkunud, on olemas helgeid juhtumeid ja suur mass ausaid ning motiveeritud inimesi. Samuti ei tohiks vanemad peljata enda lapsi sporditegemisele suunata. „Lapsi peaks trennidesse viima, sest oleme tundnud palju valu ja treenerid tahavad olla intellektuaalse pürgimuse esindajad. Lapsed ei lähe olümpiavõitjaks, nad lähevad harrastama ja sellest kultuurist osa saama,“ sõnas ta.
Port arvab, et ainult esikohta ootav ühiskond on liiga kriitiliseks muutunud. Sponsorid, kes tulevad rahvasporti arvavad, et tippsport on liiga räpane ja oma raha peaks panema sinna, kus hinnatakse personaalset osalust. „On miljoneid inimesi, kelle rõõmu peaks spordiorganisatsioonid palju rohkem toetama. Eneseteostusele rõhumine on oluline,“ ütles Port.
Intervjuu lõpus tunnistas antidopingu nõukogu liige, et ta ei saa öelda, et aeg on läbi ja ta rohkem ei räägi. Kuigi uue skandaali lahvatamise tõenäosuseks peab Port 10%, siis oleks tema hinnangul rumal kuulutada, et Mati Alaver on ainus kahtlane treener. „Kui pöörame pilgud raskejõustiku ja kulturismi poole, siis see poleks imekspandav. Doping jõuab saavutussporti, kus peab palju suure mahuga treenima. Ma ei ütle midagi ratturite ja triatlonistide osas, aga kiusatus kipub tekkima seal, kus treenimine on keeruline,“ ütles ta lõpetuseks.
Täispikka Betsafe podcast #29 saab vaadata Betsafe’i blogist.
