Nimelt on EOK toetusrahade jagamise süsteemis punkt, mis garanteerib olümpiamängudel võistkonnaalal 7.-12. koha saanud mees- või naiskonnale C-taseme toetusrahad järgmiseks 4-aastaseks olümpiatsükliks. Arvestades, et näiteks 2014. aasta Sotši taliolümpial oli kahevõistluse meeskonnavõistluses stardis vaid 10 meeskonda, suusahüpetes 12 ning murdmaasuusatamises 16 meeskonda ja 14 naiskonda, siis on 12 hulka jõudmise nõue selgelt madal. Suvealadest kvalifitseerub näiteks vehklemises, kus on eriti tihe valiksõel, olümpiale vaid 8 võistkonda.

Kui aastaid tagasi kehtis veel süsteem, et rahasaajate hulka pääsemiseks pidi võistkond edestama ka vähemalt pooli stardis olnud konkurente, siis praegu seda nõuet enam ei ole.

7.-12. kohaga kaasnev C-taseme toetussumma on aga meie spordi rahastamise mõistes märkimisväärne: 871 eurot palgarahana ja 1195 eurot ettevalmistuse toetusena kuus.

Kehtiv süsteem on seda kummalisem, et 12. koht olümpia võistkonnaalal on kõvem sõna kui näiteks vigursuusatamise Dew Touri ja X-Mängude võit. Selline saavutus C-taseme tulemuseks ei kvalifitseeru, vaid on aste madalamal ehk D-tase ning sellega kaasnev olümpiatoetus on 560 eurot kuus.

EOK ei pea süsteemi muutmist vajalikuks

EOK pressiesindaja Aivo Normak ütles Delfile, et praegune süsteem näeb tõesti ette võistkonnaalal 12 hulka jõudnud sportlaste toetamist isegi siis, kui nad on jäänud viimaseks.

"Olümpia 7.-12. koht tagavad C-taseme OM ettevalmistustoetuse neljaks aastaks. Juhul, kui sportlane teatab vahepeal sportlaskarjääri lõpetamisest, ettevalmistustoetuse väljamaksmine lõpetatakse," kommenteeris Normak Delfile saadetud vastuses.

Meie murdmaasuusatamise teatenelik (Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Karel Tammjärv ja Algo Kärp) täitiski Sotši olümpial C-taseme kriteeriumi, lõpetades teatevõistluse kümnendana. Algselt pidi Sotšis kümne riigi hulgas startima ka meie kahevõistluse meeskond, kuid viimasel hetkel jäädi stardikohast ilma, sest Venemaa kasutas korraldajariigi õigust oma meeskond välja panna. Starti pääsedes oleks Eestile piisanud viimasest kohast, et C-tase saavutada...

Normaku arvates on 12 hulka jõudnud võistkondade toetamine sellises ulatuses õigustatud. "Olümpiamängudel saavutatud koht positsioneerib selle spordiala sportlase ja/või võistkonna koha oma ala riikide pingereas. Mitmetel võistkonnaaladel on OMile kvalifitseerumise tingimused äärmiselt ranged. Tulenevalt piirangutest osalevate võistkondade ja sportlaste arvu osas pääsevad läbi tiheda konkurentsi ja karmi kvalifikatsioonisüsteemi starti mõnel ala vaid 8, 10, 12 või 16 riiki, kuigi alade kandepind on kordades laiem," selgitas Normak.

Lõpetuseks mõned kuivad numbrid alade kandepinnast: tänavuse hooaja MK-sarjas on kahevõistluses punktikohale ehk 30 parema hulka jõudnud 13 riigi esindajad (Eesti 13.) ja meeste murdmaasuusatamise distantsialadel 16 riigi sportlased (seejuures Rumeenia, Austria ja Liechtenstein ühe sportlasega, Eesti pole punkte saanud).

Kõige lõpetuseks tahan rõhutada, et ma ei ründa ühtegi spordiala ega sportlast - nemad pole süüdi, et süsteem on vildakas -, kuid paraku pole võimalik sellisel teemal kirjutada, kui ühtegi konkreetset näidet ei too.