EOK presidendi valmiste üllatused ei lõppe: viimasel hetkel hüppas karussellile Jüri Tamm

 (28)
Tamme kolm väljakutset: noorte kaasamine, võitlus pettustega ja rahastus
SOTSIAALDEMOKRAATIDE 17. ÜLDKOGU
Jüri Tamm.Foto: Arno Mikkor

Eesti olümpiakomitee presidendiks pürgib koguni seitse meest, äsja teatas kandideerimisest vasaraheite olümpiapronks Jüri Tamm.

„Meid ümbritsev maailma muutub kiiresti ja minu arvates on Eesti olümpiakomiteel just täna unikaalne võimalus ja kohustus jääda asjakohaseks ning tagada, et sport ja olümpiaväärtused kujundaksid jätkuvalt meie tulevikku,“ kirjutas Tamm EOK liikmetele saadetud pöördumises.

„Olümpialiikumine on minu elu mõjutanud olulisel moel. Olen õppinud võitma ja kaotama, jääma sihikindlaks ja objektiivseks ning alati edasi liikuma. Minu sooviks on ja oli sisuliselt panustada Eesti spordielu ja olümpialiikumise tugevdamisse. Oma programmis jagan ma teiega oma nägemust olümpialiikumisest ja spordielu mõjutavatest algatustest eesolevatel aastatel. Olen veendunud, et meil pole õigust enam venitada otsuste tegemisega, mis reaalselt ja positiivselt mõjutaksid meie valdkonna arengut.“

Endine riigikogulane ja veiniärimees Tamm meenutas pöördumises eelmise EOK presidendi Mart Siimanni sõnumit 2008. aastal. „Eesti olümpiakomiteest ei sõltu midagi, kõike otsustavad poliitikud,“ selgitas Siimann, miks mitmed ja mitmed Eesti spordi valulikud probleemid pole lahendust leidnud. „Kõik see oli eile. Ma usun, et Eesti olümpiakomitee suudab tugevdada staatust ja ületada samm sammult raskused, mis meie teel seisavad,“ usub Tamm, et EOK peaks tegutsema kõhklematult.

Seotud lood:

Oma 28-leheküljelises programmis tõi Tamm välja kolm kõige olulisemat väljakutset:

1. Noorte kaasamine ja innustamine („Me ei saa lubada terve põlvkonna kaotamist.“).
„Sport seisab silmitsi üleilmse kriisiga ja olümpialiikumisel on kanda otsustav roll selle lahendamisel. Maailmas tegeleb üha vähem inimesi spordiga ja paljude riikide koolisüsteemid jätavad oma õppekavadest välja või minimaliseerivad spordivõimaluste pakkumise ja kehalise kasvatuse tundide arvu. Eestis on õnneks olukord parem, kuid ka meil oleks vaja suurendada laste kehalist aktiivsust ja suurendada ning mitmekesistada treeningtunde. Füüsilise alakoormusega ja/või formaalsete treeningutega seonduv probleem ulatub kaugemale selle tagajärjeks olevatest terviseprobleemidest. Kui noored pööravad selja spordile, siis pööravad nad selja eluoskustele, positiivsetele väärtustele ja puhtale rõõmule, mida sport pakub. Olümpiamängude teleülekannete publiku keskmine vanus on ületanud 50 ja see kasvab. Sarnast tendentsi võib näha külastades Eestis toimuvaid tiitlivõistlusi. Me ei saa lubada terve põlvkonna kaotamist. Professionaalselt juhitud, piisavalt intensiivne, hästi struktureeritud ja korrapärane treening on ainus tegevus, mis võib tasakaalustada kaasaegse noorte põlvkonna tänapäevase, valdavalt istuva eluviisi ja sobimatute toitumisharjumuste negatiivseid mõjusid. Vastukaaluks oleks vaja muutusi riiklikes õppekavades, lasteaiast kooli lõpuni, kus kooskõlas Euroopa parlamendi resolutsiooniga, oleks tagatud vähemalt 180 minutit kõrgetasemelist kehalist kasvatust nädalas.“

2. Pettustele vastu astumine („Sporti ründavad jätkuvalt dopinguprobleemid, sportlaste ebainimlik kohtlemine ja sporditulemustega manipuleerimine.“).
„Sporti ründavad jätkuvalt dopinguprobleemid, sportlaste ebainimlik kohtlemine ja sporditulemustega manipuleerimine. Eesti olümpiakomitee peab tugevdama oma juhirolli sportlaste informeerimisel ja tegema tihedat koostööd teiste huvirühmade ja asjaosalistega, et võidelda spordi pahupoolega. Kui võistluse tulemuse määrab miski muu kui võistlejate osavus ja võimed, siis kaotab sport oma tähenduse ja tähtsuse ning see seab kahtluse alla olümpialiikumise ideaalid ja spordi mõtte. Me ei saa lasta sellel juhtuda ja peame kasutama kõiki meile kättesaadavaid vahendeid, et kaitsta oma sportlasi ja treenereid, edendada spordis ausameelsust ja toetada selles võitluses enda kõrval õiguskaitseorganeid ja pettuste vastu võitlevaid organisatsioone.“

3. Spordi tugimehhanismid („Meil on kohustus tagada konkurentsivõimeline rahastus rohujuure tasandil ja ka kõikidele teistele võtmetähtsusega projektidele.“).
„Meil on kohustus tagada konkurentsivõimeline rahastus rohujuure tasandil ja ka kõikidele teistele võtmetähtsusega projektidele. Eesti spordipoliitika põhialuseid aastani 2030 ei saa ellu viia ilma asjakohaste riigipoolsete tugimehhanismideta. Riik seisab avalike huvide eest, julgustades ja garanteerides läbi perspektiivile suunatud eelarve- ja maksupoliitika, läbi muude uute algatuste sporti arendama. Käivitada võiks sihtotstarbelise olümpialoterii, mille tulud läheksid 100 % olümpiamängude ja eriolümpiate spordiprogrammide toetuseks. See algatus oleks konkreetseks pilootprojektiks, mida võiks ellu viia koostöös riigikogu, vabariigi valitsuse, EOK ja Eesti Lotoga. Spordile on eluliselt oluline toetava seadusandliku keskkonna loomine, juhiseid, mis kaitseksid avalikku huvi, oleksid administratiivsest küljest spordiorganisatsioonide sõbralikud ning väldiksid kuritarvitusi ja ebakorrapärasusi riikliku spordistrateegia (arengustrateegia „Eesti sport 2030“) integreerimisel ja rakendamisel.“

Jüri Tamm kandideeris EOK presidendiks aastal 2001, kuid jäi Siimannile alla ja töötas järgmised kaheksa aastat EOK asepresidendina. Aastal 2012 kutsus teivashüppelegend Sergei Bubka ta Ukraina olümpiakomiteesse, kus eestlane organiseeris Lvovi kandideerimist 2022. aasta taliolümpia korraldusõigusele.

Lisaks Tammele kandideerivad EOK presidendiks Erki Nool, Tõnu Tõniste, Urmas Sõõrumaa, Jüri Ratas, Hannes Võrno ja Märt Sults.

Jüri Tamme programm.