EOK peasekretäri Siim Suklese sõnul on EOK tippspordi rahastamine laiapõhjaline, mille aluseks on sportlikud tulemused.

„Viimasel ajal on palju segadust ja küsimusi tekitanud erinevatest allikatest spordile suunatud vahendite jaotus spordialade ja sportlaste vahel. Eesti Olümpiakomitee poolt eraldatavate toetuste vundamendiks on spordiala sportlik tase ja tulemuslikkus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Eraldatavad OM ettevalmistuse toetused on põhiosas suunatud olümpiamängudeks ettevalmistumisse,“ rääkis Sukles.

„Kui täna on toetuse saajate nimekirjas kokku sadakond sportlast 22 spordialalt, siis meie jaoks on olümpiaaastale tavapäraselt fookus seatud olümpiamängudele. Tänaseks on Rio mängude kvalifikatsioonitingimused täitnud 25 sportlast. Lisaks on veel mitmeid spordialasid, kus lõplik nimekiri olümpiale pääsejatest selgub alles kevadel või suvel. 2016. aasta olümpiaeelsel perioodil moodustabki olümpiaks valmistujate ja võimalike kvalifitseeruvate sportlaste toetuste maht ca kaks kolmandikku EOK sama perioodi ettevalmistustoetuste kogueelarvest. Praegu kasutusel oleva süsteemi järgi muutuvad eelarve proportsioonid Rio järgselt, kui uueks fookuseks saab kahe aasta pärast toimuvad Pyeongchangi taliolümpiamängud ja selleks valmistumine.“

Lõpetuseks selgitas Sukles: „On palju räägitud, et spordi rahastamine (sh olümpiaettevalmistuse rahastus) vajaks periooditi üle vaatamist ja kohati suisa reforme. Nagu tavapäraselt, hindame olümpiatsükli lõpus kasutusel olnud olümpiaettevalmistuse toetuste süsteemi plusse ja miinuseid ning lähtuvalt kogutud hinnangutest, tehakse vajalikud otsused. Need analüüsid, arutelud ja otsused ootavad meid ees juba 2016. aasta suvel.“