"Suurbritannia ja Saksamaa läksid lõpuga natuke eest ära. Kuigi ka meie kiirendasime, siis järgi me neile enam ei saanud. Prantsusmaa ja Venemaa surusid samuti küljelt kõvasti. Nibin-nabin," kommenteeris Taimsoo edasipääsu, mis kindlustati vaid poole sekundiga Prantsusmaa ees.

"Väga palju jõuvaru ei jäänud. Sõit oli terves pikkuses päris jõuline. Minul ei olnud lõpus enam midagi juurde panna. Kui paat kõige paremini ei jookse, siis ainuke asi, millega seda kompenseerida, on tuim jõud, mida täna kulus päris kõvasti. Viimased 10-15 tõmmet ootasin juba, et distants läbi saaks. Aga peagi tuli elu sisse tagasi. Päris pildituks ei tõmmanud."

Taimsoo tunnistas, et kõige paremat paadijooksu ei õnnestunud täna saavutada: "Ei suutnud teha seda oma sõitu, mille poole me püüdleme. Luzerni MK-etapiga võrreldes oli tõmbe vabaduses vajakajäämisi. Peame paaditunnetust natuke veel otsima. Aga tiimitöö läheb iga sõiduga järjest paremaks. Loodan, et finaalis klapib paremini."

Sten-Erik Anderson ei salanud, et meeste eesmärk on laupäeval medal: "Sõiduga võib rahule jääda, sest pääsesime ikkagi edasi. Tegime kindlasti parema sõidu kui eelsõidus, kuigi Luzerniga võrreldes on veel ruumi paremaks saada. Kuigi lõpus oli raske, siis päris maksimumi ei pidanud täna välja panema. Finaalis tuleb küll täiega hagu anda. Eks me ikka ole medalist rääkinud. Selle nimel on ju tööd tehtud."

Neljapaadile teeb heameelt, et Amsterdami on jõudnud ka arvestatav hulk Eesti fänne. "Toetajaid on kõvasti. Minu täditütar on siin koos kaaslastega viiekesi ja Kaisa Pajusalul tulid sõbrannad vaatama. Finaaliks tuleb eestlasi vist juurdegi," ütles Taimsoo.