Kaspar Taimsoo alustas sõudmistrennidega juba seitsmeaastaselt ja on selle juures püsinud siiani. Põhikoolis harrastas mitmekülgne spordimees ka peotantsu ja käis breiktantsutundides, kuid need ei sobinud Kaspari natuuriga. Põhikooli viimastes klassides meeldis talle väga jalgpalli mängida, kusjuures tõsiselt sümpaatne oli väravavahi amet. See on Kaspari arvates vastutusrikas töö ja samas väga pingeline. Ta kaalus isegi jalgpallitrenni minekut, kuid seda ei juhtunud, ta jäi sõudmise juurde. „Hea valik, võib praegu öelda. Jalgpalli mängin siiamaani hea meelega, kuigi selge on, et olen natuke liiga kohmakas, et seda päriselt hästi mängida. Koolis ootasin alati kehalise kasvatuse tunde, meil oli klassis hea punt, kus praktiliselt kõik noormehed käisid mingis trennis ning tänu sellele oli osavõtt ja aktiivsus nendes tundides alati hea. Mul oli Viljandis väga autoriteetne esimene treener, Ruth Vaar, kes alati andis endast parima, et kõik noored oleks trennis kohal, ja eks seetõttu sai ka edu saavutatud juba noorteklassi viimasel aastal,” räägib sõudja, kes saavutas MM-i pronksi ühepaadil aastal 2005.

Mitmekülgsus tõi edu hoopis kiikingus

Kaspari mitmekülgsust näitab kõige paremini edu kiikingus. Tema edu sõudmismaailmas on üldiselt kõigile teada, kuid 2015.aasta Milano maailmanäitusel püstitatud kiikingu uus Guinnessi ja maailmarekord tulemusega 7,15 meetrit on juba aastaid just nimelt Kaspari nimel. Kiiking ei kuulu küll olümpiamängude kavva ja on spordialana mõnevõrra vähemtuntud, kuid Kasparile tähendas kiikinguga tegelemine ja eriti veel maailmarekordi püstitamine pärast sõudmise maailmameistrivõistlusi pingelangust. Sõudmisest oli tal tugev füüsiline põhi ja see võimaldas teistmoodi spordialal uue tipptulemuse nimel pingutada.

Tervislikud eluviisid on tähtsad

Sport on Eestis Kaspari arvates heal järjel, nii tipptasemel kui ka harrastajate hulgas. Rahvasport on populaarsem kui kunagi varem – suuremad rahvajooksud purustavad juba mitmendat aastat järjest osavõturekordeid ja see näitab head trendi tervislike eluviiside tähtsustamisel laiemalt terves Eestis,” ütleb Kaspar, kuid tunnistab, et talle teeb muret vähene ettevalmistus enne neid võistlusi, sest paljud lähevad stardijoonele puhtalt emotsiooni ja kambavaimu pealt, kuid pikas perspektiivis see endaga otseselt elustiili muutust kaasa ei too. „Aga kindlasti on paljude kergliiklusteede rajamine samm õiges suunas. Mulle meeldiks näha rohkem terviseradu maanteedest eemal ja metsas,” räägib Kaspar rahvaspordi ja järelkasvu teemadel.

Kaspar on ise väga hea eeskuju, kuna osaleb paljudel rahvaspordivõistlustel, aga lisaks leidub mitmekülgsel Kasparil veel põnevaid hobisid. Mees mängib sulgpalli, surfab merel või hüppab langevarjuga. Tähtis on, et kõik tegevused aitavad sõudmise treeningprotsessile kaasa ja toovad värskendust.