Hobuste haigus rikkus ratsutamise sisehooaja

Herpesviirus on röövinud juba ühe hobuse elu, ratsaliit on sunnitud võistlusi ära jätma.

Märtsi keskel jäid Harjumaal asuvas Rahula tallis mõningad hobused tõbiseks – neil tõusis palavik, tekkisid koordinatsioonihäired ja tagajalad muutusid nõrgaks. Loomatohtrid võtsid haigetelt ratsudelt proovid, mis saadeti analüüsimiseks Saksamaale laborisse. Selgus, et tegemist oli hobuse herpesviirusega – nende neljajalgsete jaoks tõsise ja ohtliku haigusega, mis võib halvimal juhul lõppeda ka hobuse surmaga.

Kuna herpesviirus on nakkav, otsustas ratsaspordiliit kiiresti tegutseda, et haigus terve Eesti hobusetalle ei vallutaks. Seetõttu tuli vastu võtta radikaalne otsus ja jätta ära või edasi lükata mitmed varakevadised võistlused, nende hulgas ka Ruila Indoor Cup ja ponikarika suur finaal Veskimetsas. „Sisehooaeg on meil rikutud,” nentis ratsaliidu peasekretär Siim Nõmmoja.

Nõmmoja meenutas 2004. aasta suve, kui herpesviirus samuti hobuseid laastas. Siis oli tegemist hooaja tippajaga ja tuli ära jätta mitmed suured võistlused ning selgitamist sportlaste, talliomanike ja sponsorite vahel oli küllaga.

Kokkupuuteid tuleb vältida

Nüüd tuli samuti kärmelt tegutseda. Kuigi võistluskalender oli juba ammu kokku lepitud, ei saanud hobustele mõeldes riskida võistluste toimumisega. Nõmmoja rõhutas, et haigust ei peeta üldiselt nii ohtlikuks, et see nõuaks karantiini kehtestamist, kuid nii nemad kui ka hobustega tegelevad veterinaarid on tungivalt soovitanud piirata tallide külastamist ja hobuste omavahelist kokkupuutumist.

„Õnneks pole mingit plahvatuslikku haigestumist tekkinud, kuid Harjumaal ja ka mujal on mitu talli, mida haigus puudutas,” ütles Nõmmoja.

Seetõttu on võistluste ärajätmine lausa vajalik, et haiguse levikut piirata. „Oluline on see, et saaksime haigusest enne jagu, kui päris hooaeg algab,” rääkis Nõmmoja. Tavaliselt on hobused välja võistlema kolinud mai alguses. „Mai lõpus on meil kalendris ka esimene suur rahvusvaheline võistlus, Ruila Kevadtuur, üldse ei tahaks, et see ka rikutud saaks!”

Vaktsiin ei kaitse

Veterinaar Andres Tuvi ütles Eesti Päevalehele, et paraku ei ole herpesviiruse vastu konkreetset ravi, seda ravitakse sümptomaatiliselt. Praegusel juhul on tegemist herpesviiruse neuroloogilise vormiga, mis ei ole tema sõnul eriti haruldane haigus. „Seda on viimaste aastate sees esinenud paljudes paikades üle maailma. Kahjuks on see viirus halb just selle poolest, et tavapärased vaktsiinid ei paku selle vastu erilist kaitset,” rääkis Tuvi.

Viirus levib otsekontaktiga hobuselt hobusele, kuid seda võivad oma riietega edasi kanda ka ratsude eest hoolitsevad inimesed, selgitas Tuvi. Inimesele ei ole hobuse herpesviirus nakkav ega ohtlik.

Ägeda kuluga haigus algab hobusel kõrge palavikuga, mis võib Tuvi sõnul olla ka ainus haigestumisele viitav sümptom. „Vahel läheb see haigus kahe-kolme päevaga üle, muud peale palaviku ei tekigi. Kui aga tegemist on neuroloogilise vormiga, siis tekivad koordinatsioonihäired, jalgade nõrkus, hobune ei püsi hästi püsti. Hobune võib selle mõjul lamama jääda ja sellisel juhul on paranemislootus juba väike.”

Just nii juhtus ka ühe Rahula tallis elanud hobusega, kaheksa-aastase ruuna Acordiga – ta kukkus kokku ega tõusnudki enam jalule. Esmaspäeval Acord suri. Tegemist oli koolisõiduhobusega, keda igapäevaselt treenis Agnes Raudam ja kelle omanik oli Angelica Uus. „Kahjuks jõudis Acord ainult kahel võistlusel käia. Temas oli päris palju potentsiaali saada Eesti tasemel väga paljulubavaks koolisõiduhobuseks,” ütles Uus.

Et Acordi surmale lisa ei tuleks, on nii Nõmmoja kui ka Tuvi sõnul oluline piirata praegu hobuste liikumist nii palju kui võimalik. „Vähemalt kolm nädalat peaks mööduma palavikus hobuse paranemisest, enne kui hobuseid jälle kokku võiks lasta. Vältida tuleks ühiste joogikohtade kasutamist või varustuse jagamist ning kõikide hobuste tervist peaks kontrollima iga päev,” rõhutas loomaarst.

Ärajäänud või edasilükatud ratsavõistlused

••23. märts, talvise ponikarika IV etapp

••24. märts, Liivimaa ratsaklubi võistlus

••30. märts, talvise ponikarika V etapp

••30. märts, sisekol­me­võistlus

••31. märts, koolisõidu sisehooaja IV etapp

••6. aprill, Veskimetsa kevadkarikas/talvise ponikarika suur finaal

••7. aprill, Eesti meistrivõistlused poniklassile (edasi lükatud 12. oktoobrile)

••13. aprill, Ruila Indoor Cup