Teisel kohal on Robert Sliwinski Poolast ja kolmas meie ekipaaž Ants Haavel-Andres Laul, korjates sõitudes 6., 5., 1., ja 3. koha. Neljast sõidust on halvim juba maha arvestatud, nii et punktitabelisse on kogunenud 9 punkti.

“Meil läks täna hästi, kiirused olid küll suured ja rada veidi pehme, kuid vigu ei tulnud ja midagi puruks ei sõitnud,” jäi Haavel pineva päeva tulemustega rahule.

Avapäeval tuleb oma purjeka kelku parandada 2016. aasta EM meistritiitli Eestisse toonud Ott ja Juhan Kolgil, raskemaid ja kergemaid vigastusi on veel nelja ekipaaži mastidel-kelkudel. Kõik homme starti tulla ei pruugigi.

Eesti, Rootsi, Hollandi, Poola, ja Venemaa ekipaažide esimesed võistlussõidud olid konkurentsitihedad, kinnitas võistluste direktor Ain Tähiste: “Oma tugevat taset näitas mitmekordne Euroopa meister Vladim Bihler. Tänane päev läks kenasti korda, pidime aga raja täiesti ümber tõstma, kuna tuul pööras 180 kraadi.”

Igasse võistluspäeva lubab võistlusteade planeerida 3-4 võistlussõitu, vaid kaptenite nõusolekul võib ka viiesõidulist päeva pidada.

Jää- ja tuuleolud Võrtsjärvel on keerulised: muutliku tuule tõttu tõsteti poolest päevast rada ringi. Samuti lubab ilmateade peale oodatud homseid külmakraade vaiksemat tuult, kuid nädala teise poolde palju sademeid ja liiga tugevat tuult. Keelatud on sõita üle 11 m/s puhuva tuulega.

Ekipaažid koosnevad purjekat tagaosast juhtivast roolimehest ja tema ees istuvast soodimehest, kes jääpurjeka stardiliinilt käima jooksevad ja ise hoo pealt sisse hüppavad. Monotüüp XV klassi jääpurjekas on valdavalt vineerist korpusega, miinimum 205 kg kaaluva kerega kiire sõiduriist, mille tippkiirused ulatuvad 130-150 km/h.

Võistluspurjekal on 15 m2 puri, puidust mast ja 7,5 meetrise kelgu all kolm roostevabast terasest uisku. Euroopas populaarse kahemehe jääpurjeka originaal pärineb Eestist, selle disainis 1932. aastal purjetamiskorüfee Erik von Holst. Klassile korraldatakse Euroopa meistrivõistlusi, millel eestlased on läbi aegade hästi esinenud, alates 1933. aastast.