Milliseid vaimseid väljakutseid pakub purjetamine?


Ott Kallas koos Taavi Siilbekiga purjekal 49er
Ott Kallas koos Taavi Siilbekiga purjekal 49erFoto: Riina Ramst

Purjetamine esitab hulgaliselt väljakutseid ja mitte ainult füüsilisi. Kuidas meri ja tuul purjetaja vaimu proovile panevad, räägib Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas.

Kahtlemata on purjetamise üks suurimaid väljakutseid pidevalt erinevad ja muutuvad olud. „Iga sõit purjekal on peaaegu alati erinev, sest isegi samal päeval muutub tuul, muutuvad lained ja paljudes kohtades mängivad rolli ka hoovused,” ütleb Kallas „Neid seaduspärasusi õpid aja jooksul tundma ning kui oskad olude muutumist ette näha, saad neid kasutada endale kasulikus võtmes. Seega on purjetamise juures väga oluline ajutöö, kogu aeg tuleb mõelda ja eri nüansse tähele panna. On purjetamistingimusi, mis füüsiliselt väga ei koorma – sellised hästi vaikse tuule sõidud, kus väga oluline on paaditunnetus ja mõtlemise osakaal on seda suurem. Purjetamine on tõsine ajude gümnastika,” kirjeldab Kallas. „Kuna purjetamine nõuab kiiret otsustamisvõimet ning reaalajas ilmaoludele, paadi haldamisele ja meeskonna koostööle mõtlemist, on purjetamine vaimses plaanis üks keerukamaid alasid üldse,” arvab ta.

Ärevuse taset saab kontrollida hingamisega

Purjetaja jaoks on üks tähtis omadus võime säilitada rahu ja tasakaal. „Kui närvi lähed, siis üldiselt kipub tulema valesid otsuseid ja sa ei suuda võtta nähtud asju üks-ühele, et selle pealt otsuseid teha. Kui närv on püsti, hakkad tihti tegema ebareaalseid plaane ja otsustama huupi ehk sa ei sõida siis nagu reaalses maailmas,” räägib Kallas ja lisab, et purjetaja peaks alati hoidma asjad enda jaoks lihtsana, see tähendab, et mida näed, selle pealt ka tegutsed.

Lisaks rahulikule meelele ja tasakaalukusele on purjetajal vaja mingil määral ka agressiivsust, mis on eriti oluline just võistlusspordis. „Stardiliinil on väga palju paate koos ja seal tuleb olla üle keskmise äge, n-ö kakleja, et saavutada piisavalt hea positsioon,” nendib Kallas ja tõdeb, et samas peab suutma oma närvipinget pidevalt kontrollida ja seda õigel tasemel hoida. „Kui stardist sõitu edasi lähed, ei ole mõtet kogu aeg agressiivses režiimis purjetada, sest mingil hetkel hakkab see varjutama mõtlemist ja asjadest arusaamist – sa ei märka õigeid asju ja paned ennast vaimselt justkui lukku,” ütleb ta. Tema sõnul on üks hea nipp hingamine. „Hingamisrütmi saab jälgida ja sättida ning see paneb su ärevuse taseme ka paika – hingamise kiirusega saab ennast üles ärritada ja saab ka maha rahustada.”

Paanikaks kohta ei ole

Purjetamises on väga palju faktoreid, mida inimene ei saa alati ise kontrollida. Esiteks mängib suurt rolli loodus ja teiseks võib tehnika alt vedada. Sellistes olukordades on väga tähtis vältida paanikat. „Merele ei sobi kindlasti inimene, kes läheb kergesti paanikasse, selleks ei ole merel kohta. Paanika tekib ju ikka ekstreemsetes olukordades – näiteks oled merel ja äikesetorm tuleb peale,” toob Kallas välja. Kuigi enamikul juhtudel on purjetades kõik täiesti rahulik ja keskkond turvaline, võib olukord pöörduda ebaturvaliseks loodusolude muutuse või tehniliste probleemide tõttu. „Rasketes olukordades on vaja väga selget pead ja loogilist mõtlemist, et teha asju õigesti, et mitte ennast ära lõhkuda, mitte paati ära lõhkuda ning säilitada võime alles jääda ja tagasi jõuda,” räägib Kallas.

Kuidas Ott Kallas oma purjetamisega seotud hirmudest vabanes, loe edasi ajakirjast Sport.