FOTOD: Jääpurjetamise MM-i esimese sõidu Haapsalus katkestas udu
220 startiva sportlase hulgas on maailma edetabeli 38 paremat, kes on kindlustanud endale koha kuldlaevastikus. Ülejäänud sõitjatest sõelutakse välja 12 roolimeest, kes pääsevad eliitseltskonda medaleid jahtima. Eestlasi stardib MMil 21, kelle hulgas on head šansid kindlasti Läänemaa mehel Vaiko Vooremaal Kalev Jahtklubist. Vooremaa on mitmekordne Euroopa meister ning sai Hiljuti Poola meistrivõistlustel, kus kogu Euroopa paremik kohal oli, teise koha. Talle pakub kindlasti konkurentsi Jaan Akermann Pärnu Jahtklubist, kes paar nädalat tagasi võitis Eesti karika ja on tulnud DN-klassi juunioride maailmameistriks.
Pühapäeva hommikul kell 10 anti esimene plaanipärane start MMi eelsõitudeks. Esialgu püsis ilm ilus ja 4 m/s puhuv tuul oli sõiduks igati soodne. Gruppidesse jagatud laevastikus võttis esimese sõidu võidu kindlalt Kevin Grass Saaremaa Merispordiseltsist, kuid mõne aja möödudes lahele tekkinud udu sundis korraldajaid sõidud katkestama ning hiljem ka starditud sõidu tühistama. Nii jätkuvadki võistlussõidud Haapsalu Eeslahel esmaspäeval kell 10 hommikul taas puhtalt lehelt.
Pealtvaatajad võivad parema ülevaate saamiseks võiduajamisi ka merejäält jälgida. Jääle saab minna Krimmi holmilt, vana kalakombinaadi juurest. Võistluste staap asub hotellis Laine.
DN-klassi maailmameistrivõistlusi ning Euroopa meistrivõistlusi korraldab tänavu Poola alaliit, kuid Haapsalus on abis ka suur hulk Eesti võistlusametnikke ja muid taustajõude. Võistlused toimuvad kuni laupäeva 8. märtsini Haapsalus, mil viimased sõidud on plaanis algusega kell 14:00.
Nii MM kui ka sellele järgnevad Euroopa Meistrivõistlused pidid toimuma Poolas siseveekogul. Nii ilma- kui ka jääolud oleks lubanud Poolas sõita, kuid kuna järgmisel nädalal lubatakse sooja 10 kraadi ja see teeb jääolud kriitiliseks ja inimestele ohtlikuks, siis oldi sunnitud otsima kindlamaid olusid. Eestis leidusid sobivad jääolud nii Haapsalus, Pärnus kui ka Saaremaal.
Eesti Jääpurjetamise Liidu president Jaan Akermanni sõnul eelistati Haapsalut võistluspaigana siiski nii Saaremaale kui ka Pärnule. Ühe põhjusena rääkis Haapsalu kasuks piisava hulga majutuskohtade olemasolu. Saaremaal põhjarannikul on küll head jääolud, aga 200 inimest ära majutada on raske ja Kuressaarde on sealt 100 kilomeetrit. Pärnus majutusruumi on, aga sealne jää pole nii kindel, kuna loode- ja lõunatuul võivad vee kalda äärde ajada, laevad sõidavad ning praod võivad jäässe tekkida. Haapsalus on tingimused kõige paremad, siin on siselaht ja jää ei liigu.
