Edasi purjetab laevastik 600miilisele etapile ümber Rootsi saare Gotska Sandön tagasi kodusadamasse Peterburis.

Balti Karika regatt läbis Tallinna aastatel 1969-1988, iseseisvat Eestit väisab regati laevastik kolmandat korda.

Balti Karika (Baltic Sea Cup) regatt sai alguse 1969. aastal 180-miilise sõiduga, mille organiseeris Venemaa paadiajakiri. Kahekümne toimumiskorraga ajaloo vältel võttis kõige populaarsemail aastail regatist osa üle 100 jahi.

Baltic Sea Cup regati traditsiooni taaselustamise üheks eesmärgiks on ühendada Läänemereriike ja seda mitte ainult läänepoolsete riikide mõttes. Venemaa ja Eesti on purjetamisalaselt olnud olümpiarõngastega seotud. Nõukogude Liidu ja nüüd Venemaa parimad purjetajad on Eestit heaks treenimis- ja võistluskohaks pidanud läbi aastate.

Noblessneri sadam, mis laevastikku Tallinnas võõrustab on ajalooliselt seotud Venemaaga, sadamas asuv tehas sai alguse venelaste vajadusest moodsa sõjatehnika järele.
Peale seda, kui 1904. a veebruaris torpeedokaatrite rünnakuga alanud Vene-Jaapani sõjas olid Jaapani väed Vene sõjalaevastiku praktiliselt hävitanud, tellis tsaarivalitsus hulgaliselt allveelaevu Ludwig Nobeli kompaniilt. Ludwig oli tööstuslike elektrigeneraatorite ja allveelaevamootorite tootja ja vabrikant. Nobeli preemiat hakkas välja andma tema noorem vend Alfred, tema isa Immanuel oli aga insener, torpeedode tootja ja vineeri väljamõtleja. 1912. aastal sai Nobelessneri kompanii, mille Nobeli tehas lõi koostöös miinitootja Lessneriga Revalisse, riikliku tellimuse kaheksale allveelaevale. Esimese Maailmasõja künnisel patrullis neid Läänemerel, Mustal ja Valgel merel juba 22.

Regati eestipoolne korraldaja on Noblessneri Jahtklubi Purjetamiskool (NYCS) ja regati vastuvõtmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.