120 kilomeetrit tunnis mööda jääd ehk peensusteni lihvitud tehnikasport
Ala, mille harrastamist dikteerib paljuski ilm, on eestlastele aastate jooksul hulgaliselt medaleid toonud. Ka tänavu suunduvad Eesti jääpurjetajad poodiumi kõrgemaid kohti püüdma, seda enam, et maailma ja Euroopa meistrivõistluste korraldajariik on Eesti, võistlused toimuvad 24. veebruarist kuni 3. märtsini ning toimumise esimese eelistusena on märgitud Saaremaa. Kui ilmastikutingimused võistlust Eestis soosivad, saabub Saaremaale vabariigi aastapäevaks sadu jääpurjetajaid üle maailma. Võistluste toimumise kuupäevad on jääpurjetajatele teada juba mitu kuud ette, kuid sõita saab seal, kus on sobiv jää ja seega selgub asukoht hiljemalt kolm päeva enne võistlust. Nii tuleb näiteks sakslastel olla valmis Eestisse sõitma või möödunud aasta näitel, eestlastel Poola minema.
Täpsusteni lihvitud tehnikasport
Legendaarsest purjetajate perekonnast pärit mitmekordne maailma- ja Euroopa meistrivõistluste medalist Vaiko Vooremaa on aastate jooksul jõudnud jääpurjetamise varustust lahti pakkida nii lähiriikides kui ka kaugemates kohtades. Unistustes mõlgub veel üks Alpides asuv järv, mis vähemalt fotode põhjal näib jääpurjetamiseks ideaalne olevat. Samas tõdeb ta, et ümbruskond ja järve jääolud ei pruugi esteetilises mõttes vastavuses olla. „Üldiselt on nii, et mida ilusam koht, seda kehvemad on tingimused jääle minekuks. Erinevus tuleneb pigem tuultest, mis hea õnne korral sõitmist soosivad,” selgitab Vooremaa, kelle jääpurjetaja karjäär sai isa Endel Vooremaa eeskujul alguse 1976. aastal. Vooremaa sõnul on tänaseks tase aga tunduvalt tõusnud ja tipus läheb aina kitsamaks. Ometi õnnestus Vooremaal saavutada 2016. aastal Rootsis toimunud maailmameistrivõistlustel 160 jääpurjetaja konkurentsis kolmas koht. „Jääpurjetamine on ennekõike tehnikasport ja edu sõltub paljuski sellest, kuidas on kelk seadistatud ja kui hästi kelgu jooksma saab,” ütleb Vooremaa.
Kiirus võlub
Ka Eesti Jääpurjetamise liidu peasekretär ning Jahtklubi Merikotkas jääpurjetaja Marek Lentsius tõdeb, et edukas purjetamine jääl nõuab peensusteni lihvitud tehnikat. „Purjetamise trajektoorid ja väiksemadki rooliliigutused peavad olema sujuvad ja läbimõeldud. Rapsides edu ei saavuta,” sõnab Lentsius, kelle jääpurjetamiskarjäär sai alguse 21 aastat tagasi Tartus Valdeko Säre käe all. Ei Lentsius ega Vooremaa salga, et ala teeb nende jaoks põnevaks ka sõitmise juurde käiv kiirus – 120 kilomeetrit tunnis mööda jääd vuhiseda võib esmapilgul ohtlik tunduda, kuid paadid on stabiilsed ja olenemata otsese piduripedaali puudumisest, on võimalik õigeid tuuli sihtides hoogu kiiresti vähendada.
