Ultrasportlane Leivo Sepp: valu teiseneb ja muutub naudinguks
Väga pikad ja rasked proovilepanekud panevad Leivo silma särama ja on viinud teda mägimatkade, seiklusspordi ja ultrajooksuni. „Näitleja Tarmo Männard käis kunagi Elbrusel ja rääkis, kui raske seal on. Kui tipuni on paarsada meetrit, võib olla nii halb enesetunne, et pead tagasi keerama. Kuulasin ja mõtlesin, et kuidas saab nii olla. Hakkasin otsima ja kompama olukordi, kus oleks nii raske, et edasi enam minna ei saa.“
Leivo hakkas kõrgmäestikes käima ja üle 7000-meetrised hiiglased on lubanud tal mitu korda tippu tõsta. Tema sõnul ei valluta ükski inimene mäge, vaid mägi kas annab võimaluse või mitte.
Edasi hakkas Leivo tegelema kuus-seitse tundi kestvate seiklusvõistlustega ja alles mõni aasta tagasi leidis väga pikad ultraalad. Aastate jooksul ei ole ta ühtki ettevõetud võistlust katkestanud. Keerulisi olukordi on siiski ette tulnud nii üksi kui ka tiimiga võisteldes. „Oleme neljakesi käinud viis ööpäeva kestvatel võistlustel, kus näed kogu aja samu nägusid. Siis hakkab mängima see, kui hästi igaüks oma valudega toime tuleb, sest seal saab edasi ainult koostööga. Kõik peavad aru saama, et tekivad rasked hetked ja seda erinevatel aegadel. Ülejäänud tiimiliikmed peavad siis toetama ja see läheb üle.“
Enne finišit alla ei anna
Loobumismõtetega on Leivol tulnud aeg-ajalt samuti silmitsi seista. Kui need tekivad, jagab ta raja enda jaoks veel väiksemateks osadeks. Ühel hetkel muutub olemine taas päris heaks – pikkade võistluste jooksul valu tuleb ja läheb, see on paratamatu. Iga jooks on uus ja raskushetki pole võimalik ennustada, aga enam-vähem on teada, mis valudega tuleb toime tulla. „Raske profiiliga rajal on mäest alla jooksmine kõige raskem. Reie nelipealihasesse tekib tugev valu, mis iga alla astutava sammuga suureneb. Paljud katkestavad selle pärast, aga ma tean, et see tuleb, ja see on isegi nagu mõnus.”
Leivo seab endale igaks võistluseks eesmärgi, olgu selleks ajaline näitaja või distantsi läbimine. Näiteks USA-s jooksis ta elu esimese 160 km mägiultra Orcas Island 100 eesmärgiga lõpetada, aga endalegi üllatuseks saavutas ta suurepärase kuuenda koha. Kui Leivo eesmärki ei täida, tekib hetkeks pettumus ja mõte, et miks ta piisavalt ei pingutanud. „Kui tõused finišis püsti ja saad normaalselt kõndida, saad aru, et ei andnud endast kõike. Võistluse käigule tagasi mõeldes saad aru, et mingi asi vasardas peas ja ütles, et võta hoogu maha. Tegelikult midagi ju ei juhtu, kui rohkem pingutad, see on vaid mõtlemises kinni.“
