Kindlasti on täna mõnel raskem kui teisel. Inimesed on erinevad, aga hetkel oleme ka oma eluala valiku tõttu erinevas situatsioonis. Mõnel on praegu käed ja jalad nii tööd täis kui ei kunagi varem. Enda pärast muretsemiseks pole neil hetkel aegagi. Mõni teine on sunnitud jõude kodus istuma (ja parem kui ta seda teeks), halvemal juhul ilma palgata ning selguseta tuleviku väljavaadete osas.

Palju on juttu koroona lahinguväljal raskelt haavata saanud turismisektorist. Räägitakse kultuuriasutustest, kes on pidanud kontserdid ja etendused ära jätma ning piletid tagasi ostma. Sotsiaalmeedias kogub hoogu mitu kampaaniat, mis kutsuvad inimesi kriisi järel üles eelistama eestimaist ning samuti, kui vähegi endal rahaliselt kannatab, mitte piletiraha tagasi küsima. Mõlemad on õilsad mõtted.

Kogu selle varjus on pisut teenimatult tähelepanuta jäänud üks väga suur grupp inimesi ja üks väga oluline eluvaldkond. Treenerid ja spordiklubid, eriti eraomandis olevad ja tavaharrastajale suunatud kohad, kes elavad üksikpiletite ja abonementide tuludest. Omad mured, pisut teised, on noorte- ja tippspordiga tegelevatel klubidel. Kui sa oled profisportlane, aga spordisaal on suletud, siis on sul üsna raske kodus oma töö ära teha. Teivast naljalt toas ei hüppa ega saltopööret vannis harjuta.

Millised on aga harrastajate spordikorraldajate mured täna? Baltimaade suurim spordiklubide kett MyFitness pidi uksed kinni panema Eestis, Lätis ja Leedus. Klientide käest kuutasusid küsida ei saa, müügitulu jääb saamata miljoneid eurosid, mis on hinnanguliselt umbes samas suurusjärgus ettevõtte kahe aasta kasumiga. Kui karantiin nende jaoks läbi saab, siis vaatab juba vastu suvehooaeg, mis on nagunii madalhooaeg. Kas ja kuidas riik praegu toimuvat neile kompenseerib, see on veel lahtine. Millise mõra see jätab nende klientide igapäevasele liikumisharjumisele?

MyFitness on vaid üks näide ja nemad on isegi võrdlemisi heas seisus, sest on üles ehitanud kena äri ja neil on natukenegi suurem rasvavaru näguripäevadeks kui näiteks tädi Malle pilatese-stuudiol. Sama mure on tegelikult igal spordiklubil, iga väiksel jooga- või tantsustuudiol. Neid on juba meie väiksel Eestimaal sadades ja sadades. Ettevõtete ärilistele raskustele lisandub inimlik mõõde, kõigi nende klubides töötavate treenerite käekäik. Hetkel ei paista enne maikuud neil reaalset tööd ega sissetulekut. Kas pärast sedagi?

Pühapäeva hommikul kuulasin Vikerraadios Tõnis Niinemetsa intervjuud, kes rääkis, et lihtne just pole, aga tööd on rühmatud küll ja saab sügiseni ikka hakkama. Siis ootab ees tihedam esinemisgraafik, et ära jäänud etendused järgi teha ning vahepeal saab tegeleda loomingulise tööga. Treeneritel see kahjuks nii lihtne ei ole. Enamik neist ei ole seni esinenud täissaalidele nagu tunnustatud rahvakunstnik Niinemets, seega ilmselt on nende pangakonto jäägil täna null või paar vähem. Teiseks ei ole neil hiljem võimalik sügiseni ära jäänud trenne järgi teha ega pääseteeks pole ka tegeleda loomingulise tööga, näiteks trennikavasid suures mahus ette toota.

Esitan täna kõigile üleskutse. Kui sa nüüd pärast pooleteise nädalast "koduarestis" istumist tunned, et sa väga hindad oma spordiklubi, samuti oma lemmiktreenereid, siis mõtle, kuidas sa saad neid aidata. Tore oleks, kui nad sul alles oleksid, kui kogu see jama läbi saab. Tahame ju kõik, et spordiklubid ja -stuudiod uksi kinni ei paneks ega treenerid mõnele teisele tööle ei läheks.

Mõned mõtted kuidas sa aidata saad. Osale kodust treenerite või klubide poolt pakutavates live videotreeningutes. Nende kohta leiad leiad igapäevase tunniplaani SportID Facebooki lehelt. Isiklikust kogemusest ütlen, et sel kujul tehtud trennid on väga lahe vaheldus kodustesse päevadesse. Telefoniga filmitud ja telefoniekraanilt või telekast vaadatavat eestikeelset live-treeningut koos oma sõpradega (igaüks omas kodus) on kordades toredam kaasa teha kui mõni väga steriilseks timmitud telefoni äpipoe sadadest videotrenni rakendustest seda võimaldab. Eriti mõnusaks teeb selle, kui treener vahetult suhtleb osalejatega ja ka osalejad ise kasutavad sotsiaalmeedias pakutavaid võimalusi omavahel suhtlemiseks.

Kui said sellest trennist emotsiooni, siis kindlasti toeta treenerit ka rahaliselt, et ta järgmisel korral oleks ka motiveeritud sinuga trenni tegema. Treenerid, ärge häbenege teiegi oma pangakonto numbrit või SportID konto profiili linki treenitavatele jagada, et pisutki välja teenitud tasu saada.

Kui saad seda endale lubada, siis ära lõpeta oma spordiklubi lepingut sellel suvel ära, kuigi võib olla oled harjunud seda tavaliselt tegema ja rohkem õues treenima. Tule sel suvel ja tee korra nädalas trenn ka spordiklubis. Sellest on kasu nii sulle kui ka neile tublidele inimestele, kes spordielu Eestis edendavad. Kõik selleks, et spordiklubide kultuur areneks ja nende kvaliteet paraneks ka tulevikus ning rohkem eestlasi leiaks endale ka tulevikus paremad võimalused liikumiseks.

Ära küsi tagasi ära jäänud sporidürituse osavõtutasu. Enamasti korraldajad nagunii ei pea seda tagastama, sest juhendid kaitsevad neid force majeur'i vastu, aga ebatervislikku vaidlemist õnnetu üritusekorraldajaga, pole teile kummalegi vaja. Ära unusta kriitilisema perioodi möödudes ennast ka spordiüritustele registreerida, nagu sa teatrit ei unusta. See ei ole see koht, kust hakata keerulisemal ajal raha säästma.

Tööandja, ära sinagi unusta, et su inimestel, kes su lipulaeva sellest majandustormist välja peavad seilama on täna eriti keeruline. Koduse nelja seina vahel tuleb nüüd veeta 24/7 ja seda mitmeid nädalaid koos abikaasa, laste, ämma ja koeraga. Kuidas keegi. Töö tuleb ära teha, aidata lastel õppida ja kõige selle juures säilitada rõõmus meel. Rasketest hetkedest aitab kõige paremini üle aktiivne liikumine. Toeta täna oma töötajate tervist rohkem kui sa seda kunagi varem teinud oled. Siis tulevad nad mõne aja pärast tööle tagasi ja aitavad sinulgi ettevõte taas jalgadele saada.

Üheskoos, ent igaüks omaette, liikumas püsides saame raskest ajast kindlasti üle.

#ToetaOmaKlubi #ToetaOmaTreenerit #SupportYourGym #SupportYourTrainer