Eesti Tõukerattaliidu esindaja Imre Arro sõnul saab spetsiaalselt maastikul sõitmiseks mõeldud tõukerattaid korraldajatelt kohapeal laenutada sellest eelnevalt teada andes. „Poolmaratoni läbimine on kõigile jõukohane, tõukerattasõit on ohutu ning annab hea treeningu,“ ütles Arro ja lubas, et kohapeal tehakse spordivahendiga esimest korda rajale minejatele koolitus.

Arro arvates on tõukerattal liikujatel tavaratturite ees keerulisemal maastikul väike eelis. „Kui läheb raskeks või ei jõua mäest üles sõita, siis on vaja vaid kümne sentimeetri kõrguselt maha astuda ning edasi saab juba joosta. Tavarattur ei pruugi oma jalgu pedaalide küljest nii kiirelt lahti saada. Siledal maal saab tõukerattur arvestada kolme käiguga – tõukab nii vasak kui parem jalg ning mäest alla veereb vabajooksuga. Otepää reljeefsust arvestades võiks keskmiseks liikumiskiiruseks arvestada ehk 12-15 km/h.“

Üle viie aasta tegutsenud Eesti Tõukerattaliidu seni suurimaks saavutuseks on möödunud nädalal Põlvamaal toimunud Euroopa karikasarja kolmanda etapi korraldamine, kus võõrustati kokku üle 100 võistleja kaheksast riigist. Mõõduvõtu peakorraldaja Aigar Nuuma sõnul on täna Eestis umbes poolsada harrastajat. „Oleme võtnud südameasjaks inimesi liikumise juurde tuua ning tõukerattasõidu pisikuga nakatada. Selleks sobivad rattamaratonid just nagu valatult.“

Aigar Nuuma on tõukerattal sõitmist harjutanud seitse aastat ning vaimustus üha kasvab. „Esimesi veeremisi võiks võtta rahulikumalt, sest treeningkoormus on tavarattaga võrreldes suurem. Maastikule minnes tuleks jalga valida krobelise tallaga jalanõud, jooksupüksid ning vajalikud on kindlasti kindad, sest villid on üsna lihtsad tulema. Pähe käib kiiver,“ soovitas Nuuma.