Teet Daaniel – mees, kes ujub maailmameredel koos delfiinide ja haidega

 (2)
Teet Daaniel
Teet DaanielFoto: erakogu

Teet Daaniel (44) on esimese eestlasena võtnud vastu väljakutse teha läbi Ocean’s Seven Challenge’i, mida maailmas on seni suutnud vaid seitse inimest. Tegu on pikamaaujujatele mõeldud kurikuulsa sarjaga, mille kestel tuleb läbida seitse väina pikkusega 9–26 miili. Aega on antud elu lõpuni.

Umbes viisteist aastat tagasi viis töö Teedu värskelt avatud AURA veekeskusse, kus ta oli ametis turvaülemana. Nii mõnigi kord viibis ta töö asjus basseini veerel, mille sillerdav vesi jättis kustumatu mulje. „Ilus sinine vesi kutsus ja kuigi ma teadsin, et ujuda eriti ei oska, tekkis mingi tõmme,” lausub Teet salapäraselt. Ta palus erinevaid ujumistreenerid pärast ujula ametlikku sulgemist ennast juhendama. Mees tegi trenni praktiliselt igal õhtul, tulemused paranesid ja trennid muutusid järjepidevaks. Seejärel tulid trennikavad, alguses 500–800 meetri kaupa vastavalt võimekusele ja aasta pärast startis Teet esimesel ujumisvõistlusel Tartus. „Võistlemine innustas kohutavalt, tuli täitsa välja. Kuni tänase päevani on see nii,” ütleb Teet.

Aastane ujumismaht on mehel praegu umbes 2000 km. Ultraujumises vähemaga hakkama ei saa. „Kuna alustasin hilja, siis ma pole kasvanud nende liigutuste rütmis, plastilisus ja elastsus pole nii hea kui väikestel lastel, kes on varakult alustanud.”

Vanemas eas alustades on aga eeliseks kainelt läbimõeldud otsused, keha kuulamine ja eesmärgile pühendumine, siis võib edukalt treenida.

Seotud lood:

Loevad olud, mitte distants

Kui maratonijooksus loeb tempo, mitte distants, siis ultraujumises loevad olud. „Gibraltari väina pikkus on kõigest üheksa miili, mis pole ju teab kui pikk maa, kuid sel esimesel väljakutsel valitsesid väga rasked olud. Võttemeeskonnal oli väga raske filmida, sest neil oli kogu aeg süda paha. Suurte ookeanide ja merede puhul ei loe distantsi pikkus, loevad valitsevad olud. Ultraujumises on väga tähtis vastupidavus ja ujumisega tegeledes tuleb kogu aeg treenida vees, vähemalt kaks korda päevas, pidevalt olla nendes tingimustes,” selgitab Teet.

Lisaks ujumisele on Teedu treeningkavas ka jõutreeningud, jooksmine, suusatamine ja rullsuusatamine, mis kõik toetavad tema põhiala. Õues ujub ta aasta ringi, sõltumata vee temperatuurist. Ocean’s Seven Challenge’is jäävad temperatuurid 13–17 kraadi vahele, vaid Hawaiil on temperatuur 23–24 kraadi ja see on juba natuke liiga soe, võib roiutada. Gibraltari väina ujumisel kasutas Teet ka kalipsot, kuna see oli lubatud ja esimesel väljakutsel oli see kindlasti toeks. „Kõige olulisem on tegelikult külmaadaptsioon, sest ookeanis tuleb olla mituteist tundi järjest. Enamjaolt inimesed ei kannata külma vett. Kõik abivahendid on keelatud, välja arvatud kalipso Gibraltari väina ületamisel,” ütleb Teet.

Pikemat lugu Teet Daanielist loe edasi ajakirjast Sport.