Normak peab end keskmisest aktiivsemaks meedia tarbijaks, kuid lisab, et see ei käi kommentaaride jälgimise või seal oma arvamuse esitamise kohta. „Olen juba mõnda aega teadlikult vältinud artiklite kommentaaride lugemist ja sealsetes diskussioonides osalemist. Minu viimane taoline osalus jääb kolme-nelja aasta taha,“ meenutab ta ning rõhutab: „Toonastes postitustes tõin välja oma nime või esindatava organisatsiooni. Nende kommentaaride sisestamise ainuke põhjus oli, et artikli tekst oli minu koostatud ja esitatud info kohta oli tulnud konkreetseid küsimusi või märkusi, millele pidasin oluliseks vastata.“

Normak peab kommentaariumi üheks võimalikuks lihtkeelseks kirjelduseks: keskkond, kus iga inimene saab oma arvamust avaldada. Samas on tema hinnangul selge, et nii lihtsalt ja iseenesest mõistetavalt see keskkond ei toimi. „Kommentaariumi sisu on isetekkeline. Eeldame, et see võiks olla teemakohaste diskussioonide pidamise või arvamuse avaldamise koht. Elu aga näitab, et sageli ei pea meie eeldused paika. Ei ole probleem, et arutlus või mõni arvamus kaldub artikli teemast kõrvale. Üks mõte võibki viia teiseni. Et aga kommentaarides esitatakse vihaseid karjatusi ja ebainimlikke isiklikke solvanguid, on äärmuslik, vale ja mulle isiklikult vastikustunnet tekitav.“

Normak küsib: millist lisaväärtust kommenteerimine pakub? Vastab: pakkuda võimalust kohta ja võimalust isikliku arvamuse avaldamiseks. Ja küsib taas: aga veel?

„Mida me sellisel kujul esitatud arvamusega peale hakkame? Näib, et suurt midagi. Suurem osa laiema avalikkuse tähelepanu pälvinud kommenteerimist käsitlevad arvamused on seotud teemadega anonüümne vs isiksustatud kommenteerimine, vihapursked ja vaenu õhutamine kommentaariumides,“ tundub Normakule, et too keskkond toimibki eelkõige enda väljaelamiseks.

EOK infojuht pakub, et uus tõuge kommentaariumide arengusse ja sisu kvaliteeti võiks seisneda sisuliste ja asjalike mõtete ja ettepanekute mingil viisil väljundi leidmise ja/või rakendumisega. „Et kommentaariumis arvamuse avaldamine ei jääks hüüdja hääleks kõrbes või tekstiks avaliku käimla seinal. Rahvahääletusi seal läbi viia ei saa, kuid poolt-vastu argumente ühele või teisele laiemat avalikkust puudutavale teemale koguda küll.“

Löö arutlustes Aivoga kaasa, küsi, vaidle – nii püüame üheskoos jõuda arusaamisele, et see on üks võimalus sisukate debattideni! Aga – ikka viisakalt ja väärikalt!