Aasta naissportlase lõikes pälvis epee individuaalne Euroopa meister ja MMil 7. koha saavutanud Katrina Lehis kindla esikoha – 49-st hääletusel osalenud spordiajakirjanikust asetas Lehise esikohale 34.

Eesti parimale vehklejale järgnesid Pyeongchangi taliolümpiamängudel neljanda koha võitnud kiiruisutaja Saskia Alusalu (viis esikohta), naiste tennise maailma 20. reket Anett Kontaveit (seitse esikohta), vehklemise EM-hõbe Kristina Kuusk ja kaks MK-etappi võitnud freestyle-suusataja Kelly Sildaru (kaks esikohta).

Hääli said veel vehkleja Julia Beljajeva, triatleet Kaidi Kivioja, fitnessi-sportlane Arida Muru, kaugushüppaja Ksenija Balta ja tennisist Kaia Kanepi.

Aasta meessportlase arvestuses kuulus esikoht odaviskes EM-pronksi ja Teemantliiga etapi võitnud Magnus Kirdile, kes pälvis 27 esikohta 49-st ning kogus 219 punkti 245-st võimalikust. Autoralli MM-pronks Ott Tänak sai küll 20 esikohta, aga jäi punktides Kirdist kaugele (167), sest mitmed hääletusel osalejad jätsid Tänaku meessportlase arvestuses ankeetidelt välja ja kandsid ta sinna ainult võistkondade arvestuses.

Kolmas oli sise-MMi mitmevõistluse pronksmedalist Maicel Uibo, neljas vehklemise EM-hõbe Nikolai Novosjolov ja viies jalgpalli Meistrite liigas finaali jõudnud ning Inglismaa meistrivõistlustel neljanda koha pälvinud Eesti koondise kapten Ragnar Klavan, keda Eesti Olümpiakomitee nö ametlike kandidaatide sekka ei kandnud. Klavan sai ka ühe esikoha.

Lisaks esiviisikule pälvisid punkte veel triatleet Marko Albert, kulturist Ott Kiivikas, maadleja Helary Mägisalu, rallisportlane Martin Järveoja, jäähokimängija Robert Rooba (sh üks esikoht), võrkpallur Robert Täht, tõstja Mart Seim, veemotosportlane Erik Aaslav-Kaasik, võidusõitja Jüri Vips, e-sportlane Robin Kool, tõkkejooksja Rasmus Mägi, kettaheitja Gerd Kanter ja võrkpallur Renee Teppan.

Aasta võistkonna valimisel kuulus kindel esikohta autoralli MM-sarjas kolmanda koha võitnud Ott Tänakule ja Martin Järveojale, kes said 44 esikohta. Ülejäänud viis esikohta kuulusid hääletusel teise koha saanud Eesti meeste võrkpallikoondisele, kes võitis tänavu Euroopa Kuldliiga ning kvalifitseerus 2019. aasta EM-finaalturniirile. Kolmanda koha sai EM-pronksi võitnud epeenaiskond.

Lisaks neile kolmele said hääli tantsupaar Konstantin Gorodilov - Dominika Bergmannova, Nõmme Kalju jalgpallimeeskond ja Eesti curlingunaiskond.

Aasta treeneri osas kuulus Eesti spordiajakirjanike meelest esikoht Katrina Lehise juhendajale Helen Nelis-Naukasele, kes sai 25 esikohta. Teine oli Magnus Kirdi ja Gerd Kanteri juhendaja Indrek Tustit (17 esikohta) ja kolmas võrkpallimeeskonna peatreener Gheorghe Cretu (kolm esikohta).

Lisaks said hääli Tõnis Sildaru, Ott Kiivikas, Tristan Loy (üks esikoht), Ivar Kotkas (üks esikoht), Jüri Käen, Petros Kyprianou, Natalja Kotova, Eduard Korotin, Peeter Nelis, Angelo Mazzoni, Urmas Tali ja Sergei Frantsev.

Aasta mees- ja naissportlane, võistkond ning treener selgitatakse välja rahva-, spordialaliitude ja spordiajakirjanike seas läbi viidud hääletuste tulemuste liitmisel. Võrdse punktiskoori korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus kõrgema koha saanud sportlane.

Aasta noorsportlane selgitatakse välja spordialaliitude ja spordiajakirjanike hääletustulemuste alusel. Spordiajakirjanikud hääletasid täna ka aasta parimat noorsportlast, aga selle hääletuse tulemused on kuni 27. detsembril toimuva galani "Spordiaasta tähed 2018" salastatud.

Eesti Spordiajakirjanike Seltsi kuulub 66 spordiajakirjanikku.