Hiljuti Rootsis avaldatud uuringu kohaselt on igas Rootsi jäähoki-, jalgpalli-, korvpalli- ja käsipalliklubis vähemalt 4-5 sportlast, kes on suuremal või vähemal määral hasartmängudest sõltuvuses.

"Enamasti on kihlvedudega tegelevad sportlased noored mehed, kes pole veel pere loonud. Panustamine on suur sõltuvus. Me teame, et see on probleem, kuid me ei tea veel selle täpset ulatust," sõnas Lulea HF hokimängija Karl Fabricius.

Ilta-Sanomat küsitles Soome suuremate klubide mängijaid ja treenereid ning antud ala eksperte, kes kõik pidasid kihlveosõltuvust ka Soomes kasvavaks probleemiks.

"Kui varem oli Soome sportlaste suurim probleem alkoholisõltuvus, siis nüüd on spordiringkondades murekohaks kihlveo- ja narkosõltuvus," sõnas Avominne kliiniku tegevdirektor Mika Arramies. "Maailma digitaliseerimisega seoses on kihlveod muutunud väga kättesaadavaks, näiteks telefoni kaudu."

Üks Soome jäähokile lähedalseisev inimene tunnistas, et sõltuvusse sattunud sportlaste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud: "Me võime rääkida uuest moehaigusest meeskonnamängudes ja see on tõsine probleem. Hasartmängudest sõltuvuses olevaid sportlasi ei pruugi küll olla nii rohkelt kui Rootsis, kuid neid on selgelt liiga palju. Paljud Soome sportlased kaotavad hasartmängude tõttu kümneid tuhanded, mõned isegi sadu tuhandeid eurosid."