Eelmisel nädalal osales Neinar Seli eraisikuna Londonis Sotheby kuulsal oksjonil ja ostis 25 000 naela eest ära Erika Salumäe Souli olümpiamängude kuldmedali. Lisaks 100 naela eest vahva vahtkummist maskoti ja muud vähem väärtuslikku kraami.

Seli ise oli enne oksjonit lootusrikas ja reibas ning arvas, et võib kas või kümme kulda osta. „Seda raha, mis on täna mulle lubatud, jätkub ka terve oksjoni kokkuostuks, kui vaja on”.

Pärast oksjonit, kui higipull oli otsa eest pühitud, võrdles Seli avalikku enampakkumist doktoritöö kaitsmisega (kuigi tal endal on veel doktoritöö kaitsmata). Nojah, eks ärimehel oli rahadega väike vahe sees ja krediitkaardil limiit peal. Ja kes võis arvata, et hinnad nii üles kruvitakse! Pealegi leidus üks anonüümseks jääda soovinud inimene, kes omastas Barcelona olümpiakulla ja trekiratta. Sel pahatahtlikul tegelasel (ilmselt rikkuril!) sai olla vaid üks eesmärk – vähendada ühiskondlikult aktiivse Neinar Seli aupaistet.

Mida öelda lõpetuseks ja meie aja kangelasele lohutuseks?
Õpetlik lugu. Lohutada pole aga Neinar Seli vaja, sest ütles ta ju ka ise pärast oksjonit: „Parem pool muna kui tühi koor”
, kirjutab Soidro Sibris.