Seiklussportlane Silver Eensaar: rajal liigutakse öösel ja päeval non-stop
Seiklussportlase Silver Eensaare (39) jaoks on see ala pikkade distantside läbimise tõttu väga raske aga rahuldustpakkuv. Seiklusspordi olemusse kuuluvad erinevaid aktiivsed tegevused ja see ala on ettearvamatu. Tulemusi teevad just aastaid kogenud võistlejad, kollanokkadel reeglina tippu asja ei ole.
Eesti kõige tuntumad Xdream sarja seiklusspordi võistlused kestavad paarist tunnist poole ööpäevani, pikim võistlus on 48-tunnine Extar. Maailmas toimub aga seiklusekspeditsioone, mille kestus on palju pikem. Silver on Estonian ACE Adventure Teami liige ja nemad osalevad maailma suurima seiklusspordisarja Adventure Racing World Series võistlusekspeditsioonidel. Võistluste distants jääb 500–800 km kanti ja selle läbimiseks kulub mitu ööpäeva. Võistkonnad on 4-liikmelised, kellest vähemalt üks peab olema naine.
Ekspeditsioonvõistlused koosnevad etappidest, mida läbitakse inimjõul, aga erinevaid liikumisviise kasutades, sagedasemad variandid on jalgsi, jalgrattaga või veesõidukiga (kajak, kanuu, kummipaat). Võistlustel tuleb ette mägironimist, köielaskumist ning erinevate veetakistuste ja liustike ületamist.
Pea ees seiklustesse
Rahvusvaheline seiklusspordisari on reglementeeritud, aga iga osavõistluse korraldaja kavandab raja vastavalt oma äranägemisele. Enamasti on võistlusel 10–15 etappi, mis vahelduvad vastavalt maastikule. „Iga korraldaja soovib oma maast parimat näidata. Satume huvitavatesse kohtadesse, kuhu tihti isegi rajad ei vii. Rajal liigutakse öösel ja päeval non-stop, magatakse vaid tund-paar ööpäevas. Ette tuleb väga keerulisi situatsioone ja igasuguste raskuste ületamist,” räägib Silver, kes on ka mitmekordne Eesti meister orienteerumises ja Eesti 24h jooksu rekordi 232,43 km hoidja. Koos venna Rainiga on nad tulnud kolmel korral 24h rogaini maailmameistriks.
Parim treening on võistlus
Võistlusekspeditsioonid on nii pikad ja rasked, et nendeks ei ole võimalik spetsiaalselt treenida. Taluvus, füüsilised võimed ja oskused arenevad aastatega, näiteks ACE Adventure on oma tiimi ja taset üles ehitanud 10 aastat.
Ettevalmistusperioodil on Silveri treeningute maht 30–45 tundi kuus. Kõige paremaks ja efektiivsemaks peab ta aastaringset maastikujooksu, aga teha tuleb ka pikki rattasõite ja käia kajakiga aerutamas.
Võistluse korraldaja määrab kohustusliku varustuse ja koti raskuse. Vahel tuleb kaasa võtta ka kassid ja kirka või madratsid, millega veealasid ületada. Kui midagi on puudu või katki, tuleb olla leidlik ja olemasolevaid vahendeid kombineerida. „Näiteks purunenud rehvi on parandatud plastpudeliga. Kui käiguvahetaja murdub, tehakse ratas ühekäiguliseks.”
Silver on kogenud, et kui võistluse käigus lööb vigastus välja, võib see paari ööpäevaga iseenesest paraneda. „Keha saab aru, et tal pole mõtet valuga jamada, kuna see loll alla ei anna, ja suunab oma parandavad võimed probleemkohta. Aga on ka näiteid, kui keha ei kuulata ja saadakse kroonilisi vigastusi.”
Pikemat lugu seiklusspordist ja võistluskogemustest loe edasi ajakirjast Sport SIIT.
