Saksa saalihoki kiratseb: mängijad maksavad MM-il osalemise eest ise 800 eurot
Põhjus peitub lonkavas süsteemis. Saksa ajaleht Weser Kurier kirjutab, et nende saalihokiliit on Saksa olümpiakomitee liige olnud vaid kaks aastat ega ole katuseorganisatsioonilt saanud sisuliselt sentigi. Olude sunnil pidid näiteks Riias MM-finaalturniiril osalevad mängijad omast taskust välja käima 800 eurot. Koos turniirile eelneva treeninglaagriga kasvasid summad suisa neljakohaliseks.
Seda arvesse võttes on ime, et keegi üldse seal maal veel saalihokit mängida tahab. Ajaleht toob välja, et isegi Balti riikidel on paremal tasemel mängijaid, kuigi saalihoki harrastajate arvult edestab Saksamaa neid mitmekordselt. Eestil on ametlikel andmetel 1278 harrastajat, Saksamaal 12 000. Lihtne selgitus: alajuhid on Baltimaades lihtsalt oma tööd paremini teinud.
Aeg-ajalt esile kerkivate talendikate mängijate toel on sakslastel siiski mõnel aastal hästi läinud. Ajaleht nimetab riigi saalihoki ajaloo suurimaks imeks 2012. aasta MM-il poolfinaali jõudmist, kus kaotati kindlalt 0:8 Šveitsile. Kaks aastat varem piirduti aga alagrupiturniiriga, kus muu hulgas jäädi alla Eestile 3:6 ja saadi Rootsilt 1:21 "kolakas". Samas köeti ka ise 12:3 saun Austraaliale.
Ajaleht maalib veel ühe pildi Saksa saalihoki hetkeseisust. Nende meistriliiga suurimat derbit TV Eiche Horni ja TV Lilienthali vahel käib paremal juhul vaatamas kuni sada inimest, kes istuvad tavalistes koolivõimlates otse mänguväljaku ääres põrandal, mängijad tihti oma sõpradele, vanematele ja tüdruksõpradele sülle kukkumas. Selles valguses näib sakslastele neil päevadel Riga Arenal aset leidev justkui kosmos - mängu Soomega jälgis eile näiteks 1261 silmapaari, õhtune Läti-Rootsi heitlus meelitas kohale suisa 8011 pealtvaatajat.
Midagi positiivset on sakslaste kurvas loos siiski ka. Varem nimetatud "osavõtumaksu" tasumist võib mõneti isegi mõista, sest suurturniiril silma jäämine võib mõne mehe karjäärile anda tohutu tõuke. Viimastel aastatel on ligi kümme Saksa mängijat saanud pärast MM-i lepingu Šveitsi, Rootsi või Soome liigas. Nendest ei saa seal küll täisproffe, kuid need liigad suudavad mängijatele pakkuda paremaid arenemisvõimalusi ning neile trenni kõrvale sobiva graafikuga töö leida.
