Olümpia korraldajad kohtuvad järgmisel kuul rahvusvaheliste alaliitude esindajatega, et arutada, mille arvelt annaks nende alade korralduses kokku hoida. Näiteks sõudeliidu tegevdirektor Matt Smith teab juba, et varem lubatud 4000-kohalist tribüüni sõudekanali äärde ei tule.

"Ma olen olümpiaga olnud seotud alates 1984. aasta Los Angelese mängudest ega ole kunagi näinud riiki, kes korralduse nii hilises staadiumis oleks nii haavatavas olukorras," ütles Smith AP-le.

Brasiilia majanduses valitses 2009. aastal, mil neile olümpia korraldusõigus anti, buum, kuid nüüd seistakse silmitsi halvima kriisiga pärast 1930-ndaid aastaid. Brasiilia reaal on dollari suhtes langenud 50 protsenti, inflatsioon on üle 10 protsendi ja tõuseb veelgi. Lisaks on riigi president Dilma Rousseff segatud altkäemaksuskandaali seoses miljardi dollari vastu võtmisega riiklikult kütusefirmalt Petrobras.

"Me pole kunagi midagi sellist kohanud. See oli väga julge otsus viia olümpia arengumaale. ROK-i otsus minna Lõuna-Ameerikasse oli strateegiliselt tähtis otssus, kuid sellega kaasnevad riskid," lisas Smith.

Lisaks eelarveprobleemidele on korraldajatel raskusi ehitajatele maksmisega. Juba on vähendatud ka vabatahtlike arvu, transpordisüsteeme tuleb kaasajastada, enamus võistlustelt puudub paberkujul tulemuste edastamine ning olümpia peasponsor Panasonic on pakkunud rahalist abi ava- ja lõputseremoonia korraldamisel, mis senist praktikat arvestades on pretsedenditu.

Korraldajad on taandunud sportlastele esitatud nõudest oma õhukonditsioneeri eest ise maksta, kuid olümpiaküla tubadesse telekaid ei panda.

Eelarveprobleeme süvendab ka nigel piletimüük. Kohalikele mõeldud 4,5 miljonist piletist on müüdud vaid pooled. Olümpia korraldajad kaitsevad end väitega, et brasiillased jätavadki kõik viimasele minutile.

Oluline transpordialane väljakutse saab Rio linnale olema metroolaiendus Barra da Tijuca äärelinna, kus asub olümpiapark. Nimelt saab see valmis vaid paar nädalat enne olümpiat ning testimata ühenduse avamisega kaasnevad suured riskid.