Raudmees Ratasepa igapäevane kaloraaž on ootamatult madal: keha peab töötama säästlikult

 (44)
Rait Ratasepp võistluse ajal "tankimas".
Rait Ratasepp võistluse ajal "tankimas".Foto: Taavi Pehme, Rait Ratasepp/Facebook

Suurest pingutusest taastumine on alati omamoodi ettevõtmine. Ultramehe Rait Rataepa sõnul võib taastumisprotseduure olla mitmeid, kui kõige paremini taastub keha olukorras, kus jooksmist saab vältida.

„Taastumise puhul tuleb alati teha jooksmisest paus. Traitloni kolmest alast lõhub just jooksmine kõige rohkem lihaseid. Viimati toimunud võistluse järel istusin kaks päeva autoroolis ja sealt tuli taastumise osas tagasilöök. Võimaluse korral üritan järgmistel päevadel ikka ujuda ja rattaga sõita. See aitab taastumisele kaasa,” rääkis Ratasepp.

„Suure pingutuse järel teen alati kergemaid trenne, mille mõte on hoida keha töös ja liikumises. Pulss on sellisel juhul madal ja see ei olegi mingi koormus. Ujumine on taastumise juures alati parim lahendus,” avaldas Ratasepp oma nippe. „Pärast Eestisse naasmist olen iga päev ujunud (pärast kahekordse ultratriatloni maailmarekordi püstitamist jõudis Ratasepp kodumaale tagasi eelmisel kolmapäeval). Homme ujun juba 9 km.”

„Ujumine on minu kõige nõrgem ala. Selle ala enesetunne näitab ära, kas olen korralikult taastunud. Praegu ei ole tunnet, et midagi oleks viltu,” lisas ta ning märkis, et taastumisest annab hea pildi ka vereproov.

Taastumise juures mängib olulist rolli ka toitumine. „Võistluse ajal söön kõike seda, mille järgi mul on isu. Võistluse järel kaotan menüüst suhkurpõhised magusad tooted. Näiteks šokolaadi. Toitumise puhul on üldse nii, et teen ise võimalikult palju süüa. Kirjutan iga päev üles täpsed söögikogused. Toidul on taastumises suur osa. Katsun võimalikult kvaliteetset toitu süüa. Teen salateid jne.”

Seotud lood:

Legendaarsete vastupidavussportlaste puhul on mitmel puhul meediast läbi käinud, et mõni suudab päeva jooksul sisse ahmida kuni 10 000 kcal. Ratasepa sõnul peavad ultramehed tegutsema aga väga ökonoomselt ning tema puhul mingist meeletust kaloraažist rääkida ei saa.

„Võti on selles, et olen õpetanud keha hästi väikese energiakuluga liikuma. Minu kehakaaluga mees peaks keskmiselt päevas ära tarbima 2200 kcal. Kui ma teen päevas viis kuni kuus tundi trenni, siis tarbin natuke alla 4000 kcal päevas. See näitab, et keha töötab säästlikult,” märkis ta ning tõi välja, et võistluse ajal on tema pulss reeglina väga madal. „Viimati oli kogu pingutus aeroobses läves ja seetõttu ei olnud energiakulu suur. Pulss oli alla 120. See ongi võti. Kõike tuleb teha ökonoomselt.”

Lisaks ei saa ta läbi ka füsioterapeudi abita. Muuhulgas on Ratasepp kasutanud ka massaažisaabaste abi. „Selliseid saapaid kasutan ainult pika võistluse ajal. Kui seda iga päev kasutada, siis muutub keha laisaks,” tõdes ta.

Septembris algaval 40-kordsel ultratriatlonil on Ratasepal igapäevaselt kasutada füsioterapeudi teenus ning nii pikal katsumusel teistmoodi ei saakski.

Järgmine kord tuleb Ratasepp starti 12. juulil, kui teda ootab Austrias ees viiekordne ultratriatlon.

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.

Rait Ratasepp teeb hooaja põhivõistlusele ka kaks peaproovi. Foto: Jakob Meier

17. juuni blog: Maailmarekordi püstitanud Rait Ratasepal jäi üks suur eesmärk ebaõnne tõttu siiski täitmata

Rait Ratasepal on käimas suur ettevalmistus 40-kordseks ultratriatloniks, mis algab Fuerteventural 28. septembril. Suure sihi poole teel olles osales ta Saksamaal Emsdettenis kahekordse ultratriatloni MK-etapil. Suurepärase võistluse teinud Ratasepp saavutas esikoha ning püstitas 19:42.57-ga maailmarekordi. Robert Karasi nimele kuulunud tippmargi lõi ta üle ühe minuti ja 36 sekundiga.

„Eelmine rekord oli püstitatud samal rajal kaks aastat tagasi. Võrreldes toonase korraga olid ilmastikuolud võrreldavad. Natuke saime vihma ka, mis tegi rattasõidus tagasipöörde hästi aeglaseks. Kui vihma ei oleks sadanud, siis võiks öelda, et olid peaaegu ideaalsed tingimused,“ rääkis Rataepp rekordilisest jõuproovist. „Rattasõidu rada võiks olla muidugi kiirem. Nulli pidurdamine võtab palju aega. Kui seda teha 82 korda, siis paistab see eriti silma. Jooksurada oli aga väga kiire.“

Loe veel

Maailmarekordi võttis Ratasepp sihikule rattasõidu järel. „Kui ratta seljast maha tulin, siis olin rajal olnud ligemale 13 tundi (täpne aeg 10:47.15). Teadsin, et olen võimeline läbima kaks maratoni alla seitsme tunni. 10 km enne lõppu sain aru, et läheb sekundite mänguks. Seetõttu tõstin lõpuks ühe km läbimise tempo isegi 4.14 peale.“

Kuigi võistlus tõi Ratasepale maailmarekordi, siis üks suur eesmärk jäi siiski täitmata. Nimelt ei ole ta kordagi suutnud ultratriatloni raames rattasõitu ühe hooga läbida. Ka sel korral tuli tal ratta seljast korra maha tulla. 360 km läbimise jooksul läks kahjuks rattal rehv katki.

„Õnneks oli õnnelik õnnetus. See juhtus 500 m kaugusel meie tiimi baasist. Pidin tempo maha võtma ja tagumise ratta ära vahetama. Ajan siiamaani taga võistlust, kus ei peaks kordagi ratta pealt maha tulema. Seekord ei pidanud ma isegi WC peatust tegema. Rehvi purunemine oli ainus kord, kus jalad 360 km jooksul maad puudutasid,“ tõdes Ratasepp, et üks siht jäi tal siiski täitmata.

Võrreldes eelmise aastaga on Ratasepp teinud enda sõnul korraliku arenguhüppe. Eelkõige on samm edasi tehtud rattasõidus ja jooksmises.

„Eelmisel aastal läbitud 20-kordne ultratriatlon on rattasõidu võimekust kõvasti parandanud. Kui sõita 20 päeva järjest 180 km, siis lihtsalt saad paremaks,“ avaldas ultramees. „Ka jooksus on selge arenguhüpe. Esimese poole aastaga olen treeningutel läbinud juba 4000 jooksukilomeetrit. Olen suuri mahte suutnud veelgi kasvatada. Joostes on mul pulss enamasti 120 juures. Just see lubas mul seekordsel võistlusel viimase 10 km jooksul tempomuutuse teha.“

Ratasepp tuleb taas rajale juulis, kui ta osaleb Austrias viiekordsel ultratriatlonil. Sel alal on maailmarekordiks prantslase Emmanuel Concraux'i 73 tundi 18 minutit ja 16 sekundit. Tippmark püstitati juba 2005. aastal Mehhikos Monterrey's. Eestlane sihib maailmarekordit ka seal.

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.

Rait Ratasepp on rattasõidu võimekust kõvasti parandanud. Foto: Jakob Meier

10. juuni blogi: Kuidas tegi ultramees Rait Ratasepp hüppe kõrgemale tasemele? Päevatöö tuli sinnapaika jätta

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on poolehoidjatele kõrgetasemelisi tulemusi pakkunud juba mitu aastat. Ratasepa sõnul paranesid tema sooritused hüppeliselt, kui ta igapäevase advokaaditöö sinnapaika jättis.

Sportliku poole pealt oli nüüdne ultramees rahulolematu, et maratonijooksus ei suutnud ta aastaid teha arenguhüpet ja sisuliselt tammus ta ühe koha peal. Päevatöölt lahkumise järel leidis ta enda jaoks aga ultratriatloni.

„2013. aasta mais tulin advokaadibüroost ära ja mõtlesin, et võtan aja maha. Oli plaan rohkem spordile pühenduda. Toona ei olnud veel ultratriatloni plaane. Aja maha võtmise järel läksin oktoobrist Kanaari saartele elama. Seitsmeks kuuks. Seal hakkasin trenni tegema nii, et muid kohustusi ei olnud. Seal oldud aja jooksul tekkis mõte teha ultratriatlonit. Esimese stardi tegin 2014. aasta juuli alguses Ungaris. Tegemist oli kahekordse ultratriatloniga,“ meenutas Ratasepp uue teekonna algust.

Tõsisema spordi juurde sattus Ratasepp kaitseväe ajal. Toona said tõsiselt kätte võetud jooksutrennid. 2000-ndate alguses proovis ta paaril korral triatloni. Järgmise stardi sel alal tegi ta 2010. aastal. Seejärel hakkas ta regulaarselt osalema kodumaistel jõuproovidel. Esimeseks ultratriatloniks oli kahekordse läbimine 2014. aastal.

„Selleks kulus 22,5 tundi. Võitsin selle võistluse nii ära, et järgmine osaleja tuli finišisse alles kolme tunni pärast. Esimene reaktsioon oli, et äkki oli lihtsalt vedamine. Pärast seda korda teadsin, et aasta pärast proovin uuesti,“ meenutas ta esimest starti.

Varasemalt igapäevaselt juristina tegutsenud Ratasepa sõnul oli päevatöölt lahkumine üsna raske. „Selle sammu astumine on väga keeruline. Kui see aga ära teha, siis asjad loksuvad paika. Mul ei olnud ühtegi laenu kaelas. Mul oli Tartu külje all maatükk. Müüsin selle maha ja sealt saadud rahaga oli plaan aasta kuni poolteist muretult toimetada. Suur pluss oli kohustuste puudumine. Ainuke kulu on toidukulu. Praegu ei võta ma reaalselt ühtegi kohustust, mis piiraks ajalisi võimalusi. Niimoodi toimetan,“ kirjeldas Ratasepp, kes on hiljem siiski projektipõhiselt veidike ka juristina tegutsenud.

Isaks saamise järel läks ta vahepeal korraks poole kohaga päevatööle tagasi, kuid püsivate sponsorite toel õnnestus siiski taas ainult spordile pühenduda.

„Tahtsin ise näha, kui kaugele on võimalik jõuda. Advokaadibüroos tegin pikki tööpäevi. Selle kõrvalt oli võimalik aastas sportida kuni 500 tundi. Töölt lahkumise järel tõstsin koheselt treeninmahud kaks korda kõrgemaks. Öeldakse, et nii kiiresti ei tohiks mahte tõsta, kuid see on tegelikult muinasjutt. Kõike on vaja lihtsalt jälgida. Võtsin toitumise kontrolli alla. Kui kõiki asju jälgid ja stressitase on maas, siis tegelikult saab küll. See on see, mida ma teha tahan. Tahan teha päevad läbi sporti.“

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.

Rait Ratasepp läbis Fuerteventural järjekordse treeninglaagri. Foto: Jakob Meier

3. juuni blogi: Ratasepp üritab enne ebainimlikku katsumust kahel korral maailmarekordit rünnata

Septembri lõpuks 40-kordse ultratriatloni läbimist alustav Rait Ratasepp teeb eelnevalt kaks nö proovivõistlust, et keha oleks suureks pingutuseks ikka paremini valmis. Fuerteventural toimuva ebainimliku katsumuse eel ootab teda esmalt kahekordne ultratriatlon Saksamaal ja seejärel viiekordne Austrias.

Esimene nimetatud jõuproov algab juba 15. juunil. Tegemist on katkematus formaadis võistlusega, kus Ratasepp on varasemalt teinud tulemuse 20 tundi ja 14 minutit. Seekordsel jõuproovil soovib ta saada aja alla 20 tunni. Maailmarekordiks on 2017. aastal poolaka Robert Karase poolt kirja saadud tulemus 19:44.43. Tipptulemus sündis Saksamaal Emsdettenis.

„Sellel jõuproovil sõltub lõppaeg hästi palju ilmast. Kui peaks vihma sadama, siis läheb rattasõidus kurvides libedaks ja superaja saavutamine muutub keeruliseks,“ rääkis Ratasepp teda järgmisena ootavast jõuproovist. „Igal juhul lähen ma alati püüdma maksimaalselt head aega. Seega proovin võimalusel rünnata ka maailmarekordit.“

Kaks nädalat ja viis päeva pärast Saksamaa võistlust on ta stardis juba Austrias, kus on kavas viiekordne katkematu ultratriatlon. Seal on maailmarekordiks prantslase Emmanuel Concraux'i 73 tundi 18 minutit ja 16 sekundit. Tippmark püstitati juba 2005. aastal Mehhikos Monterrey's.

„Sel alal on minu jaoks maailmarekrodi püüdmine reaalsem. Eks sel alal püütakse ka unelmate piiri, milleks on aeg alla 72 tunni ehk tulemus alla kolme ööpäeva,“ tutvustas Ratasepp.

Sel jõuproovil ootab Rataseppa ees pingeline võistlus sakslase Thorsten Eckertiga. „Tugev konkurents on hea aja püüdmise juures alati oluline. Seega on suurepärane tema taas konkureerida,“ lisas eestlane.

Nii Saksamaal kui ka Austrias toimuvad jõuproovid on osalejate mõttes maksimaalselt välja müüdud. Kahekordsel ultratriatlonil on rajale tulemas 66 sportlast ning viiekordsel 33 huvilist.

„Tunnen, et sel aastal on mul paranenud nii rattasõidu kui ka jooksmise võimekus. Seega on heade tulemuste püüdmine reaalne,“ hindas Ratasepp.

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.

Rait Ratasepp alustas jooksjana. Alles seejärel tuli ultratriatlon. Foto: Jakob Meier

27. mai blogipostitus: Inimvõimete piire nihutava Rait Ratasepa uuest katsumusest pikema distantsi on läbinud ainult kaks meest, kuid seda kergemal rajal

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp alustab septembri lõpus järjekordse hullumeelse katsumusega. Sel korral ootab teda ees 40-kordse ultratriatloni läbimine. Eelmisel aastal läbis ta poole lühema võistlusmaa ehk 20-kordse ultratriatloni.

Ratasepp läbib 40-kordse ultratrialtoni Kanaari saartel. Täpsemalt teeb ta seda Fuerteventural. Katsumus saab ette võetud päevases formaadis ehk iga päev tuleb läbida üks täispikk triatlon. Kokku ujub Ratasepp 152 km, jalgrattal väntab ta 7200 km ning joostes tuleb distantsi pikkuseks 1688 km.

„Täpselt 40-kordset ultratriatloni ei olegi keegi varasemalt teinud. Tehtud on veidike enamat, kuid sedagi ainult kahel korral,“ avaldas Ratasepp, et tema katsumus on midagi ainulaadset.

2015. aastal läbis prantslane Ludovic Chorgnon 41-kordse ultratriatloni. Ühe päeva keskmiseks ajaks oli tal 13 tundi. Samal aastal läbis ameeriklane James Lawrence 50-kordse ultratriatloni. Tema võistluspäeva keskmiseks ajaks oli 16,5 tundi.

„Mind huvitab eelkõige ikkagi kiirus. Minu eesmärgiks on päevane keskmine aeg hoida alla 12 tunni,“ avaldas Ratasepp. „Võrreldes nende kahe sooritusega on minu võistlustrass tunduvalt raskem. Nemad tegid oma ultratriatloni paljuski sileda maa peal. Mind ootab Kanaaridel ees aga kõvasti tõusumeetreid.“

Kohale tuleb ka dopingukontroll

Ratasepp soovis sel korral püüda Guinnessi rekordit kahes formaadis - läbida ajaliselt kõige kiiremini 40 järjestikust täispikka triatloni ning läbida ajaliselt kõige kiiremini 40 järjestikust jooksumaratoni (triatlonide sees). Esimese kohta sai eestlane juba vastuse, et säärast rekordit pidama ei hakata. Teise kohta vastus veel puudub.

„Märtsi alguses saatsin taotlused ära. Kokkuvõtte tulemuse kohta öeldi, et seda taotlust ei rahuldata. See pidavat olema Guinnessi rekordi jaoks liiga unikaalne võistlus. Ega nende ettevõtmine on ka mõeldud raha teenimiseks. Neil on keeruline 40 päevaks inimest sellise võistluse ajaks kinni panna,“ põhjendas Ratasepp. „Maratoni osas ei ole ma veel taotlusele vastust saanud.“

Vaatamata sellele kavatseb Ratasepp kogu võistluse detailselt dokumenteerida. Kõiki alasid on jälgimas inimesed, kas annavad iga soorituse järel allkirja, et kõik toimus just nii nagu paberil kirjas. Lisaks tahab Ratasepp tellida võistluse viimaseks päevaks kohale ka dopingukontrolli.

Ametliku rekordi kirja saamiseks peaks võistlusel stardis olema ka rohkem osalejaid. Startijaid peaks olema vähemalt kaheksa.

Praeguseks on Ratasepp lõpetanud Kanaari saartel treeninglaagri. Seal sai sisuliselt paika pandud ka tänavuse aasta võistlustrass. „Sel aastal tuleb mind võistluse ajal abisatama 22-24 inimest. Kuna kokku kestab see 40 päeva, siis on vajalik, et abiliste ring oleks suur ja nad oleksid pidevalt värsked,“ rääkis Ratasepp plaanidest.

Sarnaselt eelmisele aastale hoiab Delfi Sport ka sel suvel Ratasepa tegemistel silma peal ning aitab lugejatel aimu saada, kuidas ettevalmistus suureks katsumuseks sujub.

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.