Rait Maruste saatis EOK-le Bernatski komisjoni suhtes kriitilise märgukirja

Eesti Olümpiakomitee sai Rait Maruste märgukirja Bernatski juhtumi komitee töö kohta, kus Riigikogu liige ja endine Riigikohtu juht mõistab hukka raporti avalikuks tegemise olukorras, kus nimetatud asjaosaliste süü pole tõendatud.

Delfi avaldab märgukirja täismahus.

Austatud Komisjoni liikmed ja Eesti Olümpiakomitee,

Alljärgnev kiri on ajendatud siirast soovist parendada Komisjoni ja Komitee tööd, hinnangute ja otsuste usaldusväärsust ning ühtlasi kaitsta asjassepuutuvate isikute õigusi ja head nime. Minu märkused on menetlusliku õigluse ja korrektsuse huvides ega puuduta asja sisu.

Komisjon ei ole, nagu aruandes õigesti märgitakse, õigusemõistmise (kohtu) organ. Kuid samas ei saa eitada, et ta on ametlik, Olümpiakomitee poolt loodud organ, kes viis läbi menetluse ning teeb omad järeldused. Koostatud aruandes (,,kokkuvõttes“) ja järeldustes on osundatud mitmetele puudujääkidele dopinguainete hankimises ja kasutamises ning püstitatud personaliseeritud kahtlustusi. Kogu aruanne tehti avalikuks. Vahemärkusena – on väga kahetsusväärne, et sedavõrd tõsine dokument tehti avalikuks redigeerimata/toimetamata kujul. See Komisjoni töö tõsiseltvõetavust kahtluse alla seadev viga parandati alles peale mõne aja möödumist.

Organ, kes oma idee kohaselt peab kontrollima reeglitest kinnipidamist, peab ka ise juhinduma selgetest reeglitest ja printsiipidest. Et töö tulemus võib olla aluseks asjassepuutuvate, kahtlustamiseks (sh alusetuks kahtlustamiseks) ja stigmatiseerimiseks, siis peab see, nagu süüdimõistev kohtuotsuski, rajanema ausa menetluse tunnustatud põhireeglitele. Igaühe au ja hea nimi on Põhiseadusega kaitstud väärtus ning see peab olema aluseks ka taoliste quasikohtulike komisjonide tööle.

Osundan, et taoliste Komisjonide töö ei ole kokkulangev ajakirjandusliku töö meetoditega ja sellele kehtivate standarditega. Komisjoni reeglid peavad olema karmimad ja selgelt välja peetud.
Pole liigne osundada, et Komisjoni järeldustel võib olla kaugeleulatuvad eetilist hinnangut, inimeste au ja hea nime mõjutavad ning isegi võlaõiguslikud järelmid (auhinnarahad, stipendiumid jmt).

Soovitused:

1. Komisjon (Komitee) peab välja kujundama ja kehtestama selged protseduurireeglid ja printsiibid, mis saavad aluseks järgmiste sedalaadi juhtumite menetlemisele. Komisjoni töö usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse tarvis on see vältimatu.

2. Ekstsesse ja süüstavaid väiteid tuleb hinnata ja kontrollida selges ajaskaalas. Nagu õigusemõistmises, nii ka Komisjoni töös, kohaldatakse sündmuse toimumise ajal kehtinud õigust, reegleid, praktikat. Süüstavat õigust (väiteid) ei kohaldata tagasiulatuvalt. Ehk, mis ajast, mis aine oli mis otsusega keelatud ja kas asjassepuutuvad teadsid seda või pidid teadma. Ei saa hinnata aastaid tagasi toimunud sündmusi hilisemate, tänase päeva arusaamiste, reeglite, metoodikate ja praktika põhjal. Selles tuleks olla täpne ja väljapeetud.

3. Kui kahtlustused või süüdistused jäävad tõendamata, siis ei tehta neid avalikuks. Tõendamata kahtlustusi sisaldav dokument peaks jääma ametkondlikuks kasutamiseks. Komisjoni moodustanud organ teeb talle esitatud rapordi põhjal omad järeldused, sh ka sellest, kas ja mis osas tõendamata süüdistused võtta arvesse edasises töös ja isikute üle otsustamisel ning informatsiooni avalikustamisel.

4. Nagu kohtumenetluses on kahtlustataval/süüdistataval õigus vaikida ja ennast mitte süüstada ning seda ei tohi nendele süüks panna või tõendiks lugeda, nii peaks see olema ka Komisjoni menetluses. Küll tuleb kahtluse alla seatuile teha ettepanek esitada oma selgitused.

5. Isegi juhul, kui kahtluse alla seatud isikud on keeldunud koostööst, tuleb enne lõpparuande esitamist, liiatigi avalikustamist, anda kõigile asjassepuutuvaile võimalus sellega tutvuda ja esitada oma seisukohad ning need fikseerida. Reeglistik peaks nägema ette ka kahtluse alla seatud isikute apelleerimise ja selle läbivaatamise võimaluse.

6. Komisjon on olulisi ja sensitiivseid küsimusi käsitav kollegiaalne organ ning enne selle lõppdokumendi valmimist peaks olema tähelepanelik informatsiooni ja väga reserveeritud hinnangute andmisega avalikkusele. Eriti enne Komisjoni moodustanud organi (Olümpiakomitee) seisukoha võtmist aruande asjus.

Lugupidamisega

Rait Maruste

26.08.2014