Pere Leib alustab kullajahti Oliver Taatsi juhtimisel
Esiteks vajab mu ema siin abikätt. Soomes ei suutnud ma palgalist treenerikohta leida ja kui Eestis avanes võimalus, haarasin sellest kohe kinni.
•• Kas võib öelda, et Tartu on kõige tugevam klubi, mida olete juhendanud?
Kindlasti. Seda nii koosseisu kui ka organisatsiooni suhtes. Juhendajana proovisin kätt esimest korda Soomes viis aastat tagasi, olles mängiv treener. Meistriliiga tasemel klubi treeninud ma pole, mängijana sain end Soome meistriliigas proovile panna hooajal 1997/98, kui pallisin koos Avo Keelega Rovaniemi ridades.
••Mis positsioonil te mängisite?
Praktiliselt kõik kohad olen läbi käinud, kõige enam meeldis vahest nurgaründaja olla. Aga tuli ka keskblokeerija kohta täita, viimastel aastatel diagonaalründajagi kohal mängida. Mõnel turniiril olin isegi libero, juunioride eas taheti minust sidemängijat koolitada. Loomulikult tuleb lai kogemus treenerina kasuks, tean, mida üks või teine mees võib platsil tunda.
•• Olete Eesti võrkpalli jaoks ehk pisut võõraks jäänud. Kas tunnetate enda võimete suhtes kerget umbusku?
Loomulikult. Klubis on mind väga hästi vastu võetud, aga mujal… Loodan, et tulemused, kui need tulema peaksid, räägivad iseenda eest. Eesmärgid on meil kõrged.
•• Millised?
Klubi eesmärgiks on võita kõik, mis võimalik. Vaadates meie koosseisu, polegi see väga võimatu.
•• Miks te sellise koosseisuga eurosarjas kätt ei proovi?
Põhjus on ikka rahas. Muide, ka Soomes on tihtilugu sama probleem, et klubid loobuvad eurosarja kohast raha puudumise tõttu.
•• Mis mulje on kolm võõrleegionäri jätnud?
Väga asjalikud töömehed. Brasiillane Eduardo Nunes kontrollib palli väga hästi, ei põe ka mingit tähehaigust. Austraallane Joshua Thorpe võib mängida nii nurga- kui ka diagonaalründaja kohal. Austris Stalsi tean juba enda mängija-ajast, pallisime koos Rovaniemis. Kuigi hüpe ei ole tal enam vahest nii kõrge, on ta endiselt osav ja varasemast stabiilsem.
•• Kuidas nii palju uusi mehi vanale heale Tartu vaimule mõjuvad?
(Naerab). Raske öelda. Ega seda mullugi eriti olnud. Praegu tundub, et sisekliima on hea. Eks näis, kuidas asjad siis on, kui kõigile ei jagu piisavalt mänguaega. Praegu veel selget kuuikut pole. Valikut jätkub. Näiteks koos Oliver Vennoga rannavõrkpallis noorte MM-i võitnud Kristo Kollo on end igati positiivsest küljest näidanud. Oliver ise oli pärast Võru turniiri pisut haige, aga ei midagi tõsist.
Tartu Pere Leib
Sidemängijad: soomlase Petteri Laurila asemel toimetab tänavu Eesti koondislane Kert Toobal.
Nurgaründajad: platsile tulevad täiesti uued mehed Eduardo Nunes, Austris Stals ja Joshua Thorpe. Pingilt on võtta Kristo Kollo ja Oliver Venno.
Libero: libero on endiselt Rait Rikberg.
Diagonaalründaja: 18-aastane Venno tõusis juba mullu Pere Leiva üheks liidriks, usutavasti noore mehe areng jätkub. Puhkust võib Vennole anda Thorpe.
Keskblokeerijad: Belgiasse siirdunud Marek Pihlaku asemele hangiti Romet Priimägi. Meeskonnas jätkavad Rain Värton ja Martin Ruul.
