Pekingi olümpiavõitjale kaks miljonit?
“Otsustasime koos olümpiakomitee juhtkonnaga, et edaspidi käsitleme olümpiavõidu auhinnaraha ühtse riikliku preemiana, sest sisuliselt tulid ka varem mõlemad summad riigilt,” ütles kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil.
Seili sõnul on EOK ja ministeerium kokku leppinud, et kultuuriminister Laine Jänes teeb lähiajal valitsusele ettepaneku määrata olümpiakulla eest antava preemiasumma alampiiriks 1,6 miljonit krooni ehk u 100000 eurot. Kas riigi preemia nii Pekingi olümpiavõitjale kui ka tulevastele olümpiavõitjatele võiks olla suurem, otsustab valitsus.
Praegu kehtiv 2003. aastal tehtud tiitlivõistluste medaliomanike premeerimise kord vajab Seili sõnul tervikuna uuendamist.
“Süsteemis on mõned nõrgad kohad,” ütles spordijuht. “Näiteks saab täiskasvanute MM-i pronksiomanik vähem kui juunioride MM-i või EM-i kullaomanik. Juunioride maailmameistritiitel on peaaegu samas hinnas nagu olümpiapronks. Samuti tuleb kokku leppida, kas ja kuidas premeerida võistkondlike alade medaliomanikke.”
Kui näiteks sõudmise neljapaat saab olümpiamedali, kas sel juhul tuleks premeerida paatkonna iga liiget sama suure summaga nagu pälvib individuaalala võitja või rakendada mõistlikku koefitsienti?
Tänavu on riik tiitlivõistluste medaliomanikke ja nende treenereid premeerinud kokku 2322500 krooniga. Nende seas on ka mitteolümpiaalade esindajad.
Üks teravamaid riigi spordijuhtide ees lahendamist ootavaid küsimusi on treenerite palk. Erinevalt õpetajatest ei saa TALO (teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon) palgaläbirääkimistel treenereid esindada, sest nad ei kuulu organisatsiooni.
Aasta tagasi peetud spordikongressil pakkus treenerite ühenduse juht Margus Allikmaa idee, et alustuseks võiks kokku leppida kolmanda kategooria treeneri alampalga, milleks ta pakkus 8000 krooni.
“Allikmaa esitas idee lootuses, et keegi haarab sellest kinni, kuid keegi pole haaranud,” ütles Seil. “Kultuuriministeerium tahaks treenereid aidata, aga praegu puudub selgus, kes oleks lahenduste otsimisel treenerite eestkõneleja ja kel oleks volitus nendega seotud teemade eest lõpuni seista.”
Seili sõnul peaks eelkõige noortetreenerite palgaküsimust leevendama 2009. aastast jagamisele minev riiklik huviringi raha. Seda eraldatakse iga 6–19-aastase lapse kohta kohalikule omavalitsusele. Selle eest saab soetada õppevahendeid ja maksta ringi juhendajale (loe: treenerile) töötasu.
Samas osutas Seil, et riikliku ringiraha saamine ei tohiks viia kohalikku omavalitsust mõttele vähendada selle summa võrra oma püsitoetust.
“Hinnanguliselt annavad kohalikud omavalitsused aastas spordile 800 miljonit krooni ja see summa peaks pigem suurenema kui vähenema,” lausus Seil.
Riigi raha toetusel on viimasel kuuel-seitsmel aastal jätkatud maakonnakeskustesse nn kolme laine spordirajatiste ehitamist, et igas kohas oleks tänapäevane spordihoone, staadion ja ujula.
“Need objektid on peaaegu korras, uuendamist vajavad veel näiteks Viljandi ja Kuressaare staadion,” lausus Seil. “Betooni on piisavalt raha paigutatud. Nüüd pöörame peatähelepanu liikumisradade ja mänguväljakute rajamisele.”
Muudatus seisab ees ka kultuurkapitali raha jagamisel spordiprojektidele. Seili sõnul kavatseb kultuurkapital hakata treeningu- ja võistlustoetust jagama ühe otsusega kogu aastaks.
“Ootame 2008. aasta esimeses kvartalis spordialaliitude taotlusi, milles esitataks soov terveks aastaks,” ütles kultuurkapitali nõukokku kuuluv Seil. Ta tõi näite: kui alaliit vajab igas kvartalis treeningu- ja võistlustoetuseks keskmiselt 100000–125 000 krooni, tuleks neil esitada taotlus ligi 400000–500000 kroonile.
“Selle summa jagamise otsus tehakse korraga, raha hakkab taotleja saama kvartali kaupa,” lausus ta. “Nii teeme alaliitude töö lihtsamaks. Neil on aastaks kindel toetus olemas.”
