Parem uni tähendab paremat elu


Parem uni tähendab paremat elu
Foto: Shutterstock.com/ ajakiri Sport

Kui tähtis on kvaliteetne uni? Miks me üldse magama peame? Kuidas trenn meie und mõjutab? Nendele küsimustele otsime vastuseid käesolevas artiklis, mis on kokku pandud psühholoogi ja unetehniku Kene Verniku „Treeni teadlikult“ loengusarjas peetud loengu põhjal.

Inimeste unevajadus on individuaalne, kuid täiskasvanud inimene vajab keskmiselt 7–9 tundi und. Kui me piisavalt und ei saa, siis tekib unepuudus ja pikaajaline unepuudus väljendub üsna üheselt: inimene on hajevil, tema tähelepanu on häiritud, asjad kipuvad ununema, tuju on halb ja stressitase on kõrgem. Kuna unepuuduse tagajärjel halvenevad tähelepanu ja keskendumisvõime, siis on ka tõhusalt õppida raskem. Kui inimene ei maga piisavalt, siis ei suuda ta meeles pidada, mida ta on eelneva päeva jooksul kogenud ja õppinud.

Unepuuduse füüsilised tagajärjed

Unepuudus on muu hulgas mitme haiguse riskitegur. Näiteks võib see soodustada südamehaigusi, kõrget vererõhku, diabeeti, insuldiriski ja kehakaalu kasvu. Ebapiisav uni mõjutab otseselt meie välimust, sest juba peale ühte magamata ööd on nahk kahvatu ja silmad pundunud. Krooniline unekaotus viib aga nahalt sära ja teeb silmaalused tumedaks. Kui me ei saa piisavalt magada, siis vabastab keha aina rohkem kortisooli (stressihormooni), mis võib murda naha kollageenivalke. Kollageen aga hoiab naha sileda ja elastsena ning on kena väljanägemise juures väga oluline.

Une ajal toodab organism kasvuhormooni, mille mõjul moodustub lihaskude ja algab luude pikenemine. Noortel aitab kasvuhormoon kasvada ja vanematel inimestel kasvatada lihasmassi, paksendada nahka ja tugevdada luid. Kuna kasvuhormoon tagab inimese kehalise arengu ja rakkude uuenemise, siis mängib see olulist rolli näiteks vigastustest paranemisel.

Keha peab väsitama

Sellest kõigest võib järeldada, et piisav ja kvaliteetne uni on äärmiselt oluline. Selle saavutamisel on tähtsal kohal esmajoones tervislik ja tasakaalustatud eluviis. Nii on parem uni kahtlemata nendel, kes rohkem liiguvad ja vähem istuvad. Näiteks kroonilise unetuse käes vaevlejatel on füüsiline liikumine unetust tunduvalt leevendanud – unetusega kimpus olnud inimesed uinusid juba peale 4-24 nädalat aktiivsemat liikumist kiiremini, magasid pikemalt, ja nende une kvaliteet oli parem. Piisavalt füüsilist koormust päeval tagab ka selle, et magamise ajal on inimene kauem sügava une seisundis, milles keha taastub. Samuti on uinumine tänu füüsilisele aktiivsusele kiirem ja seal mängib rolli just füüsiline tegevus. Päev otsa vaimset tööd tehes väsib küll meie aju, kuid keha viibib istuvat tööd tehes puhkeasendis. Kuigi tunneme end väsinuna, võib uinumisega olla raskusi. Seega tuleb parema une (ja üldse parema enesetunde nimel) anda iga päev koormust kindlasti ka oma kehale.

Kuidas kehaline aktiivsus und mõjutab ja millised nipid parema une tagavad? Loe edasi ajakirjast Sport.