Veebiülekannet, mis algab kell 10.25 saab jälgida Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni kodulehelt (tasuta, inglise ja vene keeles).

Eelmisel talvel Hantõ-Mansiiskis peetud Euroopa meistrivõistluste sprindidistantside parimatest naistest on stardis kõik – nii Alena Trapeznikova, Tatyana Oborina kui Marina Vyatkina (kõik Venemaa, võistlevad neutraalses staatuses).

Eesti parimana sai Daisy Kudre toona kümnenda koha, Doris Kudre oli 28. ja Epp Paalberg 29.

Valitsev sprindi maailmameister (võistlused toimusid 2019. aastal Rootsis) Tove Alexandersson otsustas pärast koduseid tiitlivõistlusi suusaorienteerumises väikese pausi teha ning võistleb sel hooajal edukalt hoopis teisel alal – suusaalpinismis.

Täies koosseisus on stardis ka möödunudtalvistel Euroopa meistrivõistlustel kõrgeimad kohad välja sõitnud mehed: Sergey Gorlanov, Vladislav Kiselev (mõlemad Venemaa, võistlevad neutraalsetena), Tuomas Kotro (Soome) ja Audun Heimdal (Norra). Eesti koondise esinumber Mattis Jaama sai toona 16. ja Kevin Hallop 43. koha.

2019. aastal toimunud maailmamaistrivõistluste sprindis läks meeste kuldmedal jagamisele Erik Rosti (Rootsi) ning Sergei Gorlanovi (Venemaa) vahel. Rosti täna stardis ei ole. Samuti pole üles antud väga tugevat ja kogenud venelast Eduard Hrennikovi, kes kaks aastat tagasi sprindis pronksi võitis.

Võistluste käik

Selleks, et võistlejad neid ees ootavast rajast aimu ei saaks ning kõik võrdsete teadmistega stardiksid, peavad nad hiljemalt kell 10.30 ehk esimese naisvõistleja stardi ajal olema karantiinihoones, kus iga riigi koondisele on eraldatud omaette ala.

Karantiinis olles ei tohi kasutada arvuteid, mobiiltelefone ega muid nutiseadmeid, keelatud asjade nimekirjas on ka võistluspiirkonna kaardid.

Karantiinist saab väljuda vaid üks kord ning sportlased teevad seda stardinimekirja alusel.

Karantiinihoone vahetus läheduses asub eelstart, kus korraldajatel ja sportlasel on kaks minutit aega, et paigaldada sportlasele GPS jälgimisseade (mis teeb võistleja arvutekraanil pealtvaatajatele nähtavaks) ning teostada ajavõtuks ja punktide märkimiseks kasutatava SI-kaardi ettevalmistus.

Seejärel peab sportlane kahe minuti jooksul suusatama läbi 550-meetrise stardialani kulgeva koridori. Stardijoonel saab ta minut enne starti kaardi, mille võib planšetile kinnitada ja sellele esimese pilgu heita alles 15 sekundit enne rajale tuiskamist.

Rajal

Ajavõtuks ja kontrollpunktide läbimise tõendamiseks kasutatakse suusaorienteerumises elektroonilist märkesüsteemi, mis koosneb kahest põhilisest osast: võistleja paremale randmele kinnitatud elektroonilisest kontrollkaardist ehk SI-kaardist (neid on tiitlivõistlustel kasutusel kaks – põhikaart ja tagavara) ning kontrollpunktis asuvast kontrolljaamast.

SI-kaart fikseerib kontrollpunkti läbimise õhust, umbes 30 cm kaugusel jaamast. Sportlane peab olema väga hoolikas, et kontrollpunkti läbimise märge kirja saada. Selleks tuleb tal punktist mööda suusatades käsi sellele üsna lähedale sirutada, ka suurel kiirusel laskudes.

Kontrolljaam annab märke tegemisest teada piiksumisega. Kui märge tegemata jääb, fikseeritakse see puuduva kontrollpunktina ning sportlane diskvalifitseeritakse.

Ilmaolud

Peamine, mille pärast võistluste korraldajad ja koondiste taustajõud täna, MM-i esimesel võistluspäeval muretsevad, on ilmaolud.

Radade võrgustik aeti Käärikule sisse jaanuaris ning see oli ideaalses korras veel kaks päeva tagasi. Kuid eilse jäävihma tulemusel tekkis maapinnale umbes 1,5-sentimeetrine klaasjas jääkiht. Kuigi rajameeskond freesis varahommikul kõik laiad rajad rajamasinaga üle ning kitsad paaristõukerajad hooldati saanide järel veetavate väiksemate seadmetega, on olud endiselt väga keerulised.

Ja veel – kuna tegemist on aktiivse tervisespordi ja vaba aja veetmise alaga, on maastikul saanijälgi, mis kaartidel ei kajastu. Sportlased peavad kaarti lugedes ning teevalikuid tehes aru saama, kas tegemist on kaardile märgitud või märkimata lumesaanijäljega.