Esmapilgul tundub, et neid kahte sündmust ei ühenda otseselt miski, kuid lähemalt vaadates paistab teisiti. Suurt paralleeli tõmmates võib öelda, et Sügisjooks ja Gerd Kanteri karjäär on kasvanud ja kulgenud kõrvuti. Aastal 2000, kui toimus esimene Sügisjooks, sai alguse Kanteri professionaalne sportlasekarjäär: just tol sügisel algas tema koostöö Raul Rebase ja Vésteinn Hafsteinssoniga.

„Kuna olin sel ajal Hansapanga noortetiimi liige, siis osalesin koos nendega Sügisjooksul. Mäletan, et jooksime koos, ja kui olime veidi jooksnud, tekkis odaviskaja Moonika Aaval väike terviseprobleem. Aitasime tal ikkagi koos meiega lõpuni tulla,“ meenutab kettaheitja esimese Sügisjooksu starti.

Ainult suured eesmärgid

Enesestki mõista ei ole Kanter rahvajooksudel väga palju osalenud, sest tippkettaheitja ettevalmistusse sellised üritused ei kuulu. Ent Tallinna Maratoni peakorraldaja Mati Lilliallikuga on tal kokkupuutepunkt siiani olemas – veab ju Lilliallik lisaks jooksuürituste korraldamisele ka kergejõustikuvõistlusi. Kanter hindab tema panust Eesti spordi edendamisesse kõrgelt.

„Mati on alati olnud suurte ettevõtmiste ja ideede taga. Nagu mind ei ole tedagi kunagi rahuldanud väikesed eesmärgid. Meil on alati olnud rõõm koostööd teha, sest Mati tunneb sporti ja tahab teha parimat asja. Professionaalsus ja pühendumus on viinud väikese Sügisjooksu sinna, kuhu see nüüdseks jõudnud on. Tallinna Maraton on kasvanud meie suurimaks rahvaspordiürituseks,“ kiidab Kanter, kes on mitmel aastal Tallinna Maratoni võistlejad rajale lähetanud.

Sportlane tunnistab, et stardipaugu andmine tõstab endalgi vererõhku ja adrenaliini. „See hetk on natuke sportimise sarnane,“ ütleb ta. „See on tore, kui tuhanded inimesed sinust mööda jooksevad ja lehvitavad. Tallinna Maraton toimub sügisel, mil meie hooaeg on läbi, ja kui see on hästi läinud, siis on alati palju neid, kes tahavad edu soovida,“ räägib Kanter suurest rahvaspordisündmusest starteri pilgu läbi.

Tallinn on maailmakaardil

Tallinna Maratoni tähtsust liikumisharrastuse edendamisel peab Kanter samuti oluliseks. „Jooksmine on kogu spordi alus ja kui noored näevad, et selline sündmus igal aastal toimub ja seal on palju osavõtjaid, innustab see ka neid,“ arvab ta. „Tallinn on end väga ilusti maratoni maailmakaardile kirjutanud ja see on olnud tõsine tegemine. Mina maratoniusku ei ole, sest see on hullumeelne katsumus, just tavainimesele. Mina kutsuksin pigem jooksma poolmaratoni, see on mõistlikum. Aga tundub, et inimeste jaoks on maraton ja selle läbimine väga selge väljakutse. Eneseusk ja ego paraneb tänu sellele ja miks siis mitte seda teha, vähemalt kord elus,“ mõtiskleb Kanter.

Mis ootab aga täpsemalt ees Gerd Kanteri lahkumisvõistlusel ja kuidas ta plaanib ennast vormis hoida nüüd kui tippsportlase karjäär on läbi? Loe edasi ajakirjast Sport.