Milline on vaimutugevuse tähtsus spordis?
„Arenguruumi on veel palju-palju, tuleb kõvasti rügada. Vaimutugevuse kallal tuleb tööd teha,” tõdes vehkleja Julia Beljajeva eelmisel aastal pärast maailmameistrivõistluste individuaalse pronksmedali võitu. Johanna Konta, Inglismaa praeguse hetke tugevaim naistennisist, kirjeldas harjutusi, mis aitasid tal Wimbledoni poolfinaalis keskenduda, rahuneda ja oma emotsioonidega toime tulla. Inglismaa jalgpalli noortekoondis teavitas spordipsühholoogi kaasamisest oma meeskonda. Koondise treener Andy Boothroyd leiab, et sportlase psühholoogia on kõige alus – võid olla andekas mängija ja omada ideaalseid taktikalisi teadmisi, kuid medal võib kaotsi minna hoopis seetõttu, et enesekindlusest jäi õigel ajahetkel puudu.
Kui tähtis on eneseusk?
Eneseusk on kahtlemata üks tähtsamaid psühholoogilisi omadusi spordis. Usk oma võimetesse on see, mis paneb pühendunult treenima ja tagasilöökidest kiiresti toibuma ning motiveerib seadma eesmärke, mis näivad paljudele utoopilised. Kui me ei usuks, et suudame kõik selle ka ellu rakendada, oleks vähetõenäoline, et neid tegevusi ka ette võtaksime või neid naudiksime. Loomulikult on eneseusul ka tume pool. Ebaõnnestumised, vigastused, ületreenimine või läbipõlemine teevad oma võimetesse uskumise järjest raskemaks. Vähese eneseusu korral tunneb sportlane, et ei ole eesolevaks soorituseks valmis, ja tal on kaks võimalust – loobuda või veel rohkem pingutada. Spordi kontekstis võib eneseusu raames rääkida enesetõhususest ehk sportlase tajust oma võimete või eesmärgini jõudmise kohta. Enesetõhusus ei ole otseselt seotud sportlase reaalsete võimetega, vaid tema subjektiivse hinnanguga sellele, mida ta oleks suuteline saavutama, ning seega on enesetõhususega seotud taju suunatud tulevikku.
Kõrge enesetõhususega isikud seavad endale raskemaid ja pingutust nõudvamaid eesmärke ning samas on ka nende pühendumus treeningutele suur. Enesetõhusus ei ole konstantne ja seda on võimalik arendada. Ka tipus olevate sportlaste usk iseendasse vajab aeg-ajalt turgutamist.
Mis aitab enesetõhusust kasvatada?
Traditsioonilisemad võtted, mis võivad enesetõhusust soodsamas suunas mõjutada, on näiteks iseenda varasemad kordaläinud sooritused, kellegi teise sooritused, suuline tagasiside ja kolmandate isikute veenmine ning emotsionaalse erutuse tõlgendamine. Usk oma võimetesse võib tõusta treeningute või edukate võistluste tulemusel, kuid samuti võib kujuneda hinnang iseenda kohta, kui jälgida teiste tegevusi ja tulemusi. Arvukad uuringud on näidanud, et sportlase usk teatud soorituse võimalikkusesse kasvab, kui ta on eelnevalt näinud kedagi teist seda sooritamas. Positiivselt mõjub ka enda korrektse soorituse salvestuse korduv vaatamine. Suuline veenmine ja tagasiside võib olla näiteks treeneri võistluste või treeningute ajal kasutatav positiivne ergutus, kuid olulist mõju avaldavad ka treenerite väljendatavad ootused, mis annavad tunnistust, et treener usub õpilase võimetesse. Siinkohal on oluline mainida ka sportlaste sisekõnet, mille valdamisega võib eneseusku suurendada. Emotsioonidega toime tulla on sageli keeruline ja ärevust tõlgendatakse tihti kui oskuste või võimekuse puudumist.
