Margus Hunt: kui juba nii kaugele jõutud, siis miks mitte järgmist astet proovida
"Kettaheite ja kuulitõuke juunioride maailmameister Margus Hunt treenib 2012. aasta Londoni olümpia nimel, kuid särab samal ajal ka Ameerika jalgpallis USA ülikooliliiga esimeses divisjonis South Methodist University tiimi Mustangs ridades. Kergejõustikuinimesed kisuvad 22-aastast mehepoega tagasi põhiala juurde, jalgpallurid teadagi kuhu," kirjutas Eesti Päevaleht 2009. aasta 24. oktoobril.
Täna on sellest möödas pisut rohkem kui kaks aastat. Hunt teeb ikka veel vägitegusid samas meeskonnas, kuid on aasta alguses välja löönud õlavigastuse tõttu, mis tänaseks on siiski õnneks taandunud, võtnud kettaheites vaheaasta. Ketast pole ta siiski veel maha matnud. Unistus olümpiavõidust elab samuti.
"Kui oled kergejõustikuga tegelenud üle kümne aasta, siis jääb olümpiakuld alatiseks unistuseks. Kas ta ka kunagi teoks saab? Ei oska praegu öelda, sest olen siin õppinud elama päev korraga. Elu on liiga lühike, et muretseda suurte asjade pärast. Tuleb teha enne väiksemaid asju, küll siis ka nendest suuremad saavutused sünnivad," ütles Hunt pühapäeva hommikul Delfile antud intervjuus Skype'i teel.
Ketast heitis Hunt viimati 2010. aasta juulis, kuid on vahepeal teinud jõusaalis kettaheitele spetsiifilisi imitatsiooniharjutusi. Ning koostöö kergejõustikutreeneri Dave Wollmaniga pole samuti veel katkenud.
NFL-i skaudid tunnevad huvi
Elavamalt kui millestki muust räägib Hunt aga Ameerika jalgpallist, kus tema meeskonnal SMU Mustangsil on käsil järjekordne hea hooaeg. Eesti aja järgi läinud öösel võideti USA ülikooli meistrivõistlustel Tulane'i meeskonda 45:24 ning kindlustati endale koht karikamängudele ehk bowl'ile.
Hundi roll meeskonnas on võrreldes eelmise hooajaga sama. Põhimees ta pole, kuid pääseb vahetusest väljakule piisavalt tihti, et end meeskonnale kasulikuna tunda. Ka Ameerika jalgpalli profiliigaliiga (NFL) tiime pole 205 sentimeetri pikkune Eesti mehemürakas sugugi külmaks jätnud.
"See, et ma algrivistuses ei ole, ei tähenda midagi. Annan endast parima igal platsil viibitud hetkel. Pääsen väljakule üpris tihti," rääkis Hunt, kes suhtub enda jalgpallurikarjääri, nagu varem juba mainitud, põhimõttel "päev korraga".
"Treenerid on ikka maininud, et skaudid on minu kohta küsinud ja huvi tundnud," poetas ta siiski. "Kui juba nii kaugele jõutud, siis miks mitte proovida seda järgmist astet. Iga teekond algab esimesest sammust. Mõnikord tuleb lihtsalt kätte võtta ja anda endast parim."
Millal oleks aeg järgmine samm astuda, ei tahtnud Hunt veel öelda. Esmalt tahab eestlane lõpetada ülikooli. "Eesmärk on siiski haridus kätte saada. Lõpetan ülikooli ära kas 2012. aasta detsembris või 2013. aasta mais."
Eestis käis Hunt viimati tänavu mais, koduseid tahab ta külastada veel jõulude ajal. "Loodetavasti saan tulla enne aastavahetust. Pidin suve siin veetma, seega on mul juba päris korralik koduigatsus."
Lindpere on USA-s tuntud nimi
Kodumaal toimuvaga hoiab Hunt end kursis pidevalt. "Kiikan ikka sealseid lehti," sõnas ta.
Kui Hunt parasjagu jalgpalli ei mängi või ketast ei heida, siis meeldib talle telekast vaadata ükskkõik millist USA-s populaarset spordiala. "Otseselt ei fänna ühtegi ala, aga kui teleris on mingi hea mäng või võistlus, siis ikka viskan silma peale. Näiteks pesapall mind üldse ei huvita, aga kuna kohalik Texas Rangers oli finaalis, siis ikka viskasin silma peale," tunnistas ta.
Peagi Eesti jalgpallikoondisega liituva New York Red Bullsi poolkaitsja Joel Lindpere mängudele on Hunt samuti teleka ees kaasa elanud. Küsimusele, kas Lindpere on USA-s väga kuum nimi, vastas Hunt: "Kusjuures on. Sattusin eelmisel aastal nende mängu vaatama ESPN-i pealt. Kommentaatorid rääkisid temast ikka päris palju ning tundub, et New Yorgi elanikudki on tema suured fännid. Olen tahtnud isegi nende mänge Dallasega vaatama minna, aga ei ole aega leidnud."
Hunt palus siinkirjutajalt, et intervjuu Skype'is toimuks tekstipõhiselt, sest ta ei tahtnud kohaliku aja järgi kell 7 hommikul toanaabrit üles ajada.
