Margus Allikmaa: kõige targem olnuks muidugi kaalukausile seada võrreldava sisuga sündmused
Eesti Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa selgitas Delfile ja Eesti Päevalehele, et aasta spordihetke osas langetab valiku lõpuks ikkagi rahvas, mitte Eesti Olümpiakomitee või ERR-i sporditoimetus.
Jüri Jaanson, Toomas Tõniste ja Erki Nool saatsid Eesti Rahvusringhäälingule ja Eesti Olümpiakomiteele täna kirja, kus imestatakse, et Andrus Veerpalu pääsemine dopingusüüdistusest on kandideerimas meie lõppeva aasta spordihetke tiitlile.
"Aasta spordihetk on sündmus, mis lõppeval aastal pakkus Eestis enim kõneainet, mis emotsionaalselt puudutas paljusid eestlasi ja tekitas ühiskonnas vastukaja, millest räägiti, millele elati kaasa, mis kõnetas ja mõjutas ühiskonda, mis oli üllatus või oodatud sündmus," selgitas Allikmaa konkursi kriteeriumeid.
"ERR-i sporditoimetus ja EOK pakkusid sündmuse kandidaatideks Eesti vehklejate kuldse pooltunni MM võistlustel, Eesti korvpallikoondise jõudmise EM finaalturniirile, Eesti jalgpallikoondise 2:2 viigi Hollandiga ja Andrus Veerpalu õigeksmõistmise spordi arbitraažikohtus."
"Teiste nimetatute hulgas ka Veerpalu õigeksmõistmine vastab korraldajate hinnangul nominendiks esitamise kriteeriumitele. Ja hinnanguid oodatakse rahvalt, korraldajad omalt poolt hinnanguid ei jaga, kas spordi arbitraažikohtu otsus oli õige või vale. Oma olemuselt oli see aga otsus, mida iga eestlane ootas, see läks korda. Seega seda, kas see oligi aasta spordihetk 2013, ei ütle ERRi sporditoimetus ega ka EOK, vaid see on juba rahva teha."
"Poliitikud, sportlased, mistahes muul alal tegutsevad inimesed on kõik oodatud valima, milline spordisündmus neid enim mõjutas või mis kõige rohkem lõppeval aastal korda läks. Mina Veerpalu "õigeksmõistmise" sündmusele oma häält ei anna. Mööduval aastal oli vähemalt üks ja väga sportlik sündmus, mille poolt hääletada, ja seda ma teen, aga olen varemgi täheldanud, et ratsionaalsetele argumentidele põhinevad valikud jäävad emotsionaalsetele alla. Kõige targem olnuks muidugi kaalukausile seada võrreldava sisuga sündmused. Samas pean rõhutama, et Rahvusringhääling sõltumatu avalik-õigusliku meediaorganisatsioonina on aga oma otsustes vaba, milliseid sündmusi kandideerimisele panna. See ei tähenda, et me ei kuula kriitikat. Iga konstruktiivne arvamus või hinnang on teretulnud," arvas meili teel Delfi ja Eesti Päevalehele vastanud Allikmaa.
