Riisman oli enamat kui pelgalt olümpiavõitja. Enamat kui ere näide eestlaslikust tahtest, sitkusest, allaandmatusest ja jonnist. Ta oli ka peegel, mis näitas, millised me oleme, kui eneseülistusele kardin ette tõmmata. Terava keele ja otsekohesusega julges ta kuulutada eestlastele nende kadedust, enesekesksust, viha ja sallimatust selle vastu, kes otsustas provintsist suurde maailma minna ja mängida märksa kõrgemat mängu.